Rahandusminister Jürgen Ligi vastas Riigikogu liikmete Kadri Simsoni, Mailis Repsi, Yana Toomi, Priit Toobali, Tarmo Tamme, Lauri Laasi ja Aivar Riisalu 10. detsembril esitatud arupärimisele maamaksuvabastuse kohta (nr 373).
Arupärijad tõid esile maamaksuvabastusega seotud kaks põhilist probleemi. Neist esimene puudutab kortermaju, mille esimestel korrustel asuvad äriruumid. Sellega seoses on kogu kortermajale kuuluv maa osaliselt ärimaa, kuid maamaksuvabastust antakse ainult elamumaale. Korteriomanikud, kuigi nemad äri ei aja, saavad maamaksuvabastuse ainult osaliselt. Teine probleem puudutab kaasomanike maamaksuvaba piirmäära. Kui tegemist on näiteks linnas asuva paarismajaga, kus esimene korrus kuulub ühele perele ja teine korrus teisele perele, siis kehtiv seadus näeb ette, et kumbki omanik ei saa 1500 m2, vaid 750 m2 määras maksuvabastust.
Arupärijad soovisid teada, mida plaanib rahandusministeerium ette võtta arupärimises välja toodud kahe peamise probleemi lahendamiseks.
Ligi sõnul ei plaani rahandusministeerium nimetatud küsimustes seadusmuudatust. "Maamaks ei ole peamaks, maamaksu objekt on maatükk. Maamaksu suurus ei sõltu sellest, kas maa on hoonestatud või millise kasutusotstarbega hooned seal asuvad," selgitas Ligi. Ta lisas, et kui ärimaa on korterimaja all, siis on loogiline, et kas muudetakse maakasutuse otstarvet või maksab seal olev äri maamaksu ära.
Asjaõigusseaduse kohaselt maksab iga kaasomanik äri- ja elamumaa sihtotstarbega maatüki eest maamaksu proportsionaalselt korteriomandi suurusega nii elamumaa kui ka ärimaa eest. "Elamualuse maa maksusoodustuse eesmärk oli maksukoormuse vähendamine teatud piirini, mitte maamaksu kaotamine üldse. Seaduses kehtestatigi maamaksuvabastuse saamise eelduseks elamumaa sihtotstarve," ütles Ligi. Ta lisas, et õiguskantsler on 14. veebruaril 2013 kirjutanud rahanduskomisjonile, et sihtotstarbe kriteeriumi kehtestamine maamaksuvabastuse saamiseks on põhiseadusega kooskõlas. Rahandusministeeriumi hinnangul on maamaksuvabastus kõikidele elamumaa omanikele võrdselt tagatud, korteriomand ja kaasomandis olev maatükk on maamaksust vabastatud 1500 m2 ulatuses.
Vastates küsimusele maamaksuseaduse muudatuste kohta, ütles Ligi, et otseselt ei ole kavandatud suuri muudatusi. Käesoleval ajal Riigikogu menetluses oleva maamaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu sisu on, et maareformi läbimata maade maamaks arvutatakse sihtotstarbeta maa maksustamise hinna alusel. Kohalikud omavalitsused saavad kohustuse esitada alates 2015. aastast maksu- ja tolliametile maamaksu arvutamiseks vajalikud alusandmed maamaksu infosüsteemi kaudu. Kehtestatakse avalikult kasutatavate maade loetelu. Eelnõu jõustumisel ei maksta maamaksu üldkasutatava maa sihtotstarbega, avalike veekogude aluse, avalikult kasutatavate veekogude aluse ning avalikult kasutatavate teede alustelt maadelt. Seaduse jõustumine on kavandatud tuleva aasta 1. jaanuaril.
