Justiitsministeerium saatis kooskõlastusringile määruse eelnõu, millega suurendatakse riigi kulul osutatava õigusabi eest advokaadile makstavaid tasusid kuni 30%. Lisaks nähakse eelnõuga ette uus tasu kohtulahendi tutvustamise eest alaealisele. Samuti täpsustatakse tasu maksmist kriminaaltoimikuga tutvumise eest kaitsja või esindaja vahetumisel ning mitme kaitsealuse või esindatava korral. Tõuseb ka esindajale või kaitsjale ette nähtud sõidukulude hüvitis.
“Õigusriigi toimimiseks peab olema tagatud, et ka kõige haavatumad sihtgrupid, nagu lapsed, eakad või madala sissetulekuga inimesed saaksid oma õigusküsimuste lahendamisel kiiresti abi. Seejuures on ühtlasi oluline, et ka advokaatide töötasu oleks motiveeriv osutamaks kvaliteetset teenust. Mul on hea meel, et mitu aastat muutmatuna püsinud tasu riigi õigusabi teenuse eest õnnestus sel aastal märkimisväärselt suurendada, et tagada teenuse parem kättesaadavus,” ütles justiitsminister Lea Danilson-Järg.
Riigi õigusabi kehtivad tasud on püsinud muutumatuna alates 2019. aastast. Justiitsministeerium on seega käesoleva aasta eelarves ette näinud riigi õigusabi osutamiseks täiendavalt 1,45 miljonit eurot. Uute tasumäärade kehtestamisel on arvesse võetud advokatuuri poolt tehtud ettepanekuid. Pooltunnitasud tõusevad kõikides riigi õigusabi liikides kuni 30%. Eelnõu lahendab lisaks ka mõned praktikas ilmnenud kitsaskohad. Näiteks täpsustatakse eelnõuga sätteid, mis näevad ette tasu kohtumenetluse käigus kriminaaltoimikuga tutvumise eest advokaadile, kes ei ole samas kriminaalasjas varem toimikuga tutvunud, mis on vajalik näiteks kaitsja vahetumisel. Eelnõu näeb ette ka tasu kohtulahendi tutvustamise eest alaealisele ja lisatasu mitme kaitsealuse või esindatava korral. Ka kaitsja või esindaja sõiduki kasutamise kulude hüvitamise summat suurendatakse poole võrra.
“Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu suurenemine on kindlasti oluline riigi õigusabi kättesaadavuse tagamiseks, kuid lahendab probleemid vaid osaliselt. Paralleelselt otsime lahendust ka teistele õigusabi süsteemi kitsaskohtadele,” ütles justiitsminister ja lisas: “Seni oleme riigi õigusabi taganud koostöös advokatuuriga, kuid juba mõnda aega napib meil advokaate, kes riigi õigusabi teenust osutavad. Seega, ükskõik kui suur on tunnitasu, ei anna see garantiid, et igal ajal ja kõikjal Eestis jätkub piisaval arvul advokaate teenuse kvaliteetseks osutamiseks. Seetõttu on justiitsministeeriumis loodud eraldi riiklik kriminaalõiguse stipendiumiprogramm, mis aitab suunata õigusteaduste tudengeid spetsialiseeruma kriminaalõigusele, kuna kriminaalõiguse advokaatide ebapiisav järelkasv on kõige kriitilisem.”
Justiitsministri sõnul on kavas analüüsida ka advokatuuri kõrvale täiendavate võimaluste loomist, et oleks tagatud katkematu teenus ka juhul, kui vajadus riigi õigusabi järele peaks ootamatult suurenema, samuti juhul kui on vaja spetsiifiliste oskustega esindajat, näiteks lastega seotud kohtuasjades. “Üks võimalus õigusabi kättesaadavuse kindlustamiseks on riigipalgaliste õigusabi osutajate tööle võtmine ja vastavate õiguslike võimaluste loomine. Sellist lahendust kasutatakse näiteks meie naaberriigis Soomes. Ka pikalt jutuks olnud juristieksami süsteemi käivitamine aitaks riigi õigusabi osutajate põuda leevendada, sest võimaldaks teenust pakkuda lisaks advokaatidele ka teistel kontrollitud kvalifikatsiooniga juristidel,” sõnab Danilson-Järg.
Riigi õigusabi on isikule õigusteenuse osutamine riigi kulul. Riigi õigusabi seisneb selles, et õigusmenetluses (kriminaalmenetlus, väärteomenetlus, tsiviilkohtumenetlus, halduskohtumenetlus, haldusmenetlus, täitemenetlus), milles isik osaleb, esindab ja nõustab teda Eesti Advokatuuri poolt määratud advokaat. Eesti kodanikul ja Eestis elamisloa alusel viibival isikul on õigus taotleda riigi õigusabi (sh tõlkeabi) ka tsiviilasja menetlemiseks teise Euroopa Liidu liikmesriigi kohtus, samuti pöördumiseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Riigi õigusabi on vajalik selleks, et isiku õigused ja huvid ei jääks ainuüksi majanduslike piirangute tõttu kaitseta. Riigi õigusabi võidakse määrata kohustuseta kulud hüvitada, aga võidakse ette näha ka hilisema täieliku või osalise hüvitamise kohustus.
Arvamusi ja ettepanekuid eelnõu kohta saab esitada kuni 20. jaanuarini 2023.
