Riigikogu lükkas teisipäeval sotsiaalkomisjoni ettepanekul esimesel lugemisel tagasi Keskerakonna fraktsiooni eelnõu, mis nägi ette lapsehooldustasu mitmekordistamist.

Riiklike peretoetuste seaduse muutmise eelnõu tagasilükkamise poolt hääletas 45 ja vastu oli 34 riigikogu liiget.

Keskerakonna eelnõu eesmärk oli suurendada lapsehooldustasu kahe ja poole kordse lapsehooldustasu määrani iga kuni kolmeaastase lapse kohta ehk praegu saadava 38,35 euro asemel oleks lapsevanem hakanud alates 1. jaanuarist 2014 igakuiselt saama 191,75 eurot.

Keskerakonna fraktsiooni liige Mailis Reps märkis teisipäeval riigikogu ees, et lapsehooldustasu algne idee oli maksta vanemale toetust alampalga suuruses.

"Kes mäletab 1990. aastate lõpu vaidlusi, mäletab ka seda, et seetõttu kehtestati lapsehooldustasu määraks 1200 krooni, mis vastas umbes 2000. aasta alampalgale. Rahaliste vahendite puudusel kehtestati esialgseks toetuseks poolekordne lapsehooldustasu ehk 600 krooni. 2000. aastatel jäigi see suurus kahjuks 600 kroonile ehk tänaseks 38 eurole ja 35 sendile. 1998 maksti 600 krooni kuni poolteiseaastase lapse eest ja 300 krooni kuni kolmeaastase lapse eest, alates 2000. aastast on see olnud 600 krooni ehk siis tänaseks 38 eurot ja 35 senti," märkis Reps.

Ta märkis, et tänaseni pole toetus kuidagi alampalgaga võrreldav ning ei täida oma esialgset eesmärki.

Valitsus arutas eelnõu mullu sügisel ja ei toetanud seda. Valitsuse hinnangul ei ole leidnud tõendamist, et 1,5–3-aastaste lastega pered on suuremas vaesusriskis kui teised sihtgrupid.

Valitsus viitas oma seisukoha andmisel poliitikauuringute keskus Praxise 2007. aastal tehtud analüüsile, mille kohaselt oli lapsehooldustasu suurendamine 2000 kroonini teiste toetustega võrreldes vähem efektiivne.

"Eelnõu ettevalmistajad leiavad, et peredele on parim, kui üks vanem on lapsega kodus kuni lapse kolmeaastaseks saamiseni. Me ei toeta seda seisukohta. Euroopas ja terves maailmas on vaid üksikud riigid, kus vanemal on võimalik lapse sünni järel olla kodus kolm aastat. Pikka töölt eemalviibimist peale lapse sündi ei peeta otstarbekaks ning leitakse, et sel on pere jaoks negatiivsed tagajärjed, kuna vanema konkurentsivõime ja positsioon tööturul võivad halveneda," märkis sotsiaalminister Hanno Pevkur mullu sügisel.

Valitsus nentis, et eelnõu ettepanekus ei ole analüüsitud lapsehooldustasu suurendamise mõju vanemate tööturu stiimulitele ja sellest tulenevat mõju laste vaesusele: uuringute kohaselt on laste vaesuse ennetamisel vanemate seotus tööturuga väga oluline.

Eelnõu rakendamine tooks kaasa riigieelarvekulude kasvu 42 miljonit eurot aastas, mis lisanduvad 2014. aasta riigieelarvesse. Valitsus tõdes, et sellises mahus lisakulu eelarvele eeldab teiste eelarveridade rahastamise vähendamist.