Riigikogu loodab veel selle koosseisuga vastu võtta finantskriisi ennetamise meetmete eelnõu (821 SE), millega finantsinspektsioon saab õiguse kriisi tekkides pankade tegevusse ulatuslikult sekkuda.
Seadusega võetakse vastu Euroopa Liidu direktiiv finantskriisi ennetamiseks ja lahendamiseks pankades, selgitas Reformierakonna fraktsiooni liige Aivar Sõerd. "Tegemist on üsna olulise ja põhimõttelise seadusega, mis tuleks kindlasti praegu vastu võtta, et mitte maha jääda teistest Euroopa Liidu riikides, oli ju ülevõtmise tähtajaks jaanuar," rääkis ta.
Sõerdi sõnul esitati kolmapäeval teisele lugemisele minevale eelnõule muudatusettepanekuid rahandusministeeriumi ja Sõerdi enda poolt. "Küsimus, mida arutati esmaspäeval ja millega teisipäeval jätkame on just otsustusõiguse laiendamises. Antakse ju selle eelnõuga finantsinspektsiooni ulatuslikud õigused näiteks pankade juhatuse välja vahetamiseks, panga aktsionäride varade võõrandamiseks ja pankade lahutamiseks. Äkki tuleks see otsustus laiendada ka rahandusministeeriumile ja keskpangale," märkis ta.
Sõerdi sõnul on peamine lahutada ennetuslikud meetmed kriisi lahendamismeetmetest, sest esimesed peavad olema sõltumatu järelevalve all ning seega kitsalt finantsinspektsiooni haldusalas. "Minu kaks ettepanekut oli kaasata ajutisele halduri ja püsiva halduri määramisel lisaks inspektsioonile ka Eesti Panga ja rahandusministeeriumi esindajad. Esimene ettepanek toetust ei leidnud, teine küll," rääkis ta.
Toetus seaduse vastuvõtmisele on Sõerdi sõnul võrdlemisi ühine, ilma vahejoonteta koalitsiooni ja opositsiooni vahel, küll aga võiks olla suurem parlamendisaadikute huvi seaduse enda ja selle vastuvõtmise vastu.
