Riigikogu võttis erakorralisel istungjärgul vastu 56 poolthäälega (33 vastu) valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seadus (682 SE), mis tõstab alkoholi, tubakatoodete ja maagasi aktsiisimäärasid ning kehtestab biogaasile aktsiisivabastuse.
Alkoholi aktsiisimäär tõuseb seaduse kohaselt 2015. aastal 15%, ning 2016. aastal, 2017. aastal ja 2018. aastal 10%. Sigarettide ja suitsetamistubaka aktsiisi tõstetakse 5% aastas alates 2016. aastast kuni 2018. aastani. Seejuures vähendati rahanduskomisjoni ettepanekul sigarettide aktsiisi struktuuris hinnapõhise aktsiisikomponendi osakaalu ja vastavalt tõsteti tükipõhist aktsiisikomponenti, mille tulemusel kallinevad mõnevõrra enam odavamad sigaretid, muutes need raskemini kättesaadavaks. Maagaasi aktsiisimäära tõstetakse 2015, 2016 ja 2017 aastal 20% aastas.
Samuti ei teki enam alla 100 kW võimsusega ning süsteemi ühendatud elektritootjatel (kodutarbijad ja korteriühistud) maksukohustust, vaid võrku edastatud elektrienergia ülejäägilt tekib maksukohustus võrguettevõtjal, ning seadus võimaldab teatud tingimustel kasutada kütust aktsiisivabalt kütteainena kütuse tootmisprotsessis. Vedelkütuse erimärgistamise seaduse olulisemad muudatused on järgmised: tunnistatakse kehtetuks erimärgistatud vedelkütuse kasutamise õigus raudteeveol ning soojuse ja elektrienergia tootmiseks. Seaduse kohaselt lõpetatakse kerge kütteõli erimärgistamine ning seega jätkatakse seaduse jõustudes vaid ühe erimärgistatud kütusega, milleks on eriotstarbeline diislikütus. Seonduvalt kerge kütteõli erimärgistamise lõpetamisega tõstetakse kerge kütteõli aktsiisimäär diislikütuse aktsiisimäära tasemele. Isikutel, kellel kaob erimärgistatud kütuse kasutamise õigus, tuleb vana erimärgistusega kütus ära kasutada aasta lõpuks ja uuest aastast seda enam kasutada ei tohi, kuid ainsa erandina võib erimärgistatud vedelkütust kasutada kütmiseks kütteperioodi lõpuni, s.o 2015. aprilli lõpuni.
Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad Aivar Riisalu ja Helir-Valdor Seeder argumenteerisid oma vastasseisu seaduse vastuvõtmisele ning teatasid, et Eesti Keskerakonna fraktsioon ning Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioon ei toeta seda.
