Riigikogu võttis vastu seaduse, mis suurendab riikliku esimese samba pensioni baasosa 16 ja rahvapensioni määra 30 euro võrra.
Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seadus suurendab riikliku esimese samba pensioni baasosa alates tuleva aasta 1. aprillist täiendavalt 16 euro võrra, edastas riigikogu pressiesindaja.
Pensionitõus puudutab ligikaudu 320 000 inimest. Suureneb ka pensionilisa laste kasvatamise eest. See puudutab ligikaudu 203 000 inimest. Näiteks saab kahe lapsega pensionär pensionilisa 7,104 eurot. Rahvapensioni määr suureneb eelnõuga 30 euro võrra. See puudutab veidi enam kui 3000 inimest.
Seaduse poolt hääletas 88 saadikut, vastu oli üks riigikogu liige.
Seadusega määratakse ka ajavahemikud, mille jooksul arvestatud kindlustusosakute summast lähtutakse kindlustusosa ja ühendosa suuruse arvutamisel. Võrdsustatakse selliste vanaduspensionäride vanaduspensioni arvutamise aluseid, kellel puuduvad välismaal töötamise tõttu Eestis isikustatud sotsiaalmaksu andmed. Eestis tööle asudes tuleks vanaduspension ümber arvutada ja see võib väheneda. Edaspidi jätkatakse vanaduspensioni maksmist sellisel juhul endises suuruses. Samuti saab Sotsiaalkindlustusamet seaduse järgi täiendada pensionikalkulaatorit teise pensionisamba andmetega, millele tal senise õiguse kohaselt ligipääsu ei ole olnud. Edaspidi saab isik enda kohta pensionikontole kantud ja sellega seotud andmete kohta rohkem infot.
Teise lugemise läbis teisipäeval riigikogus kolm eelnõu
- Valitsuse algatatud loomakaitseseaduse ja pankrotiseaduse muutmise seaduse eelnõu käsitleb harva esinevaid juhtumeid, kus senise korra järgi peab loomapidamise kohustuse üle võtma kohalik omavalitsus. Muudatusega antakse see ülesanne alates 2021. aastast põllumajandus- ja toiduametile.
Sellistes olukordades riigile tekkinud kulutused nõutakse sisse loomapidajalt, kellelt looma nõuetekohase pidamise kohustus üle võeti. Seda muudatust rakendatakse kõikide loomade suhtes: nii põllumajandusloomade kui ka lemmikloomade, tsirkuse-, katse- ja loomaaedade loomade ja teiste loomade suhtes. Muudatus ei käsitle hulkuvaid loomi.
- Võimuliidu erakondade algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu näeb ette peatada 2022. aasta lõpuni tubakavedelike aktsiisiga maksustamine. Samuti ei kohaldata sel ajal tubakavedelike puhul alkoholi-, tubaka- , kütuse- ja elektriaktsiisi seadust. Perioodil, mil tubakavedelikke ei maksustata aktsiisiga, ei teki tubakavedelike maksumärkidelt aktsiisi maksmise kohustust. Samuti antakse maksuhaldurile alus keelduda maksumärkide tellimuse vastuvõtmisest. Maksumärkide tellimuste vastuvõtmist alustatakse hiljemalt kaks kuud enne tubakavedelike aktsiisi uuesti kehtima hakkamist.
Muudatuste jõustumine on kavandatud 2021. aasta 1. aprilliks. Aktsiisi kogumise peatamisega antakse ettevõtjatele võimalus vähendada tubakavedeliku hinda ja seeläbi luua kasutajatele stiimul toodete soetamiseks Eesti müügikohtadest, mitte piirikaubandusest või salaturult.
- Rahanduskomisjoni algatatud kogumispensionide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu on seotud teise samba reformiga. Eelnõuga tehakse vajalikud parendused eelkõige pensioni investeerimiskontot puudutavas regulatsioonis ning parandatakse viitevead ja ebatäpsused.
Investeerimiskontoga seoses tehakse täpsustusi kontoga seotud raha ja andmete liikumises. Näiteks täpsustatakse pensionilepingu sõlmimise korda, kus kindlustusmakse tasumiseks soovitakse kasutada pensioni investeerimiskontol olevat raha, aga ka teise samba pensionärile tehtava ühekordse väljamakse ja reformiseaduse kohaselt 1. jaanuaril 2022 lisanduva osalise ühekordse väljamakse tegemise korda, kus väljamakse hõlmab ka raha pensioni investeerimiskontolt.
Eelnõuga tehakse ka mõned lihtsustused teisest sambast raha väljamaksmise protsessides. Kui inimene läheb teisest sambast pensionile ja kasutab selleks kogu oma sambasse kogutud raha, siis eelnõu järgi lubatakse pensioniregistri pidajal selle inimese pensionikontole hiljem laekunud raha lihtsalt inimesele välja maksta või tema pensionilepingusse kanda, sõltuvalt sellest, kumba väljamakseviisi ta kasutas.
Eelnõuga laiendatakse investeerimisfondide seaduses olevat keeldu võtta pensionifondi osakute tagasivõtmise tasu osakuomanikult, kes on vanaduspensioniealine või kellel ei ole sellesse ikka jõudmiseni jäänud rohkem kui viis aastat, ka osakuomanikele, kellele on määratud puuduv töövõime ja kes teise samba reformiga on muidu ka juba nagunii võrdsustatud teise samba pensionäridega. Tagatisfondiseadusesse viiakse teise samba osakuomanikule tekitatud kahju hüvitamise regulatsiooni sisse viited pensioni investeerimiskontole, kuhu hüvitissumma tuleks kanda, kui isik ei tee enam sissemakseid pensionifondi, aga kasutab hoopis pensioni investeerimiskontot.
Teise lugemise käigus eelnõusse tehtud muudatuse kohaselt ei saa kuni 2023. aastani esitada pensioniregistri pidajale nõuet arestida võlgnikule tehtavat väljamakset pärimise puhul, pensionile jäämise korral või isiku lahkumisel sambast enne pensioniiga. 2023. aastaks on kavas luua tehniline lahendus, mis võimaldab kohtutäituril saata pensioniregistrile arestimisakt, misjärel peab register esmalt täitma arestimisaktis oleva nõude ja alles seejärel tegema väljamakse võlgnikust pensionikonto omanikule. Seni kehtib praegune praktika, kus väljamakse tehakse pensionikonto omaniku arveldusarvele, mida kohtutäitur saab arestida.
Veel tehti eelnõusse muudatus, millega võimaldatakse eelnõuga füüsilistest isikutest ettevõtjatel arvata omatoodetud põllumajandussaaduste võõrandamisest saadud tulust peale dokumentaalselt tõendatud ettevõtlusega seotud kulude täiendavalt maha kuni 5000 eurot. Muudatusel on positiivne mõju Eesti väiketalunikest FIE-dele. Samuti jäetakse eelnõust välja nõue, mille kohaselt omatoodetud põllumajandussaadused peavad olema töötlemata. Sellisest nõudest loobumine võimaldab talunikel teenida oma toodetelt suuremat lisandväärtust ja tagab hõivatuse ka väljaspool vegetatsiooniperioodi.
