Täna, 19. oktoobril on Riigikogus lugemisel mitmete maksumuudatuste eelnõud.
Esimesel lugemisel on tulumaksuseaduse ja sotsiaalmaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (302 SE), mis annab tööandjatele võimaluse maksta sotsiaalmaksuvabalt töötajale haigushüvitist ka teise ja kolmanda haiguspäeva eest, sarnaselt 4.-8. haiguspäevaga.
Tööandjal ei teki kohustust vigastuse või haigestumise teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitist maksta, vaid seadus annab võimaluse maksta seda sotsiaalmaksuvabalt. Samuti ei ole tööandjal teise ja kolmanda kalendripäeva eest hüvitise maksmisel kohustust maksta vähemalt 70 protsenti töötaja keskmisest töötasust nagu 4.-8. haiguspäeva puhul, vaid summa on tööandja enda otsustada.
Lisaks eelnevale sisaldab lugemisel olev seaduse eelnõu muudatust, mille kohaselt ei loeta tööandja poolt töötaja tervise edendamiseks tehtud kulutusi alates 2018. aastast erisoodustuseks. Nendeks on sportimis- või liikumispaiga regulaarse kasutamisega otseselt seotud kulud (v.a selleks vajaliku varustuse või inventari soetamine), olemasolevate spordirajatiste ülalpidamise ning vajadusel treeneri kulu, avalikest rahvaspordiüritusest osavõtutasu ning kulud taastusravi teenustele (sh taastusarsti konsultatsioon, füsioteraapia, tegevusteraapia, kõneravi, kliinilise psühholoogi teenus).
"Seadusemuudatusega anname ettevõtete juhtidele võimaluse panustada veelgi enam oma töötajate tervise hoidmisse ja taastamisse, mis pikemas vaates vähendab töötajate haiguspäevade arvu ning mõjub hästi ka majanduskasvule,“ ütles rahandusminister Sven Sester.
Kulutuste piirmääraks on kokku lepitud 100 eurot kvartalis iga töötaja kohta. See on võrdne näiteks Soome tööandjate maksuvabastuse piirmääraga 400 eurot töötaja kohta aastas. Piirmäära rakendatakse iga töötaja kohta kvartalipõhiselt. Maksuvabastust ei ole lubatud üle kanda tööandja teistele töötajatele ega teistesse arvestusperioodidesse.
Samuti on esimesel lugemisel ravikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (301 SE). See puudutab täiskasvanutele osutatavaid hambaraviteenuseid. Uue korra järgi hüvitatakse täiskasvanutele pool kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvest, kuid mitte rohkem kui 30 eurot aastas.
Seletuskirjas märgitakse, et uue korra järgi hüvitab Haigekassa poole kõigist kokkulepitud hambaraviteenuste raviarvetest, mille kogusumma on maksimaalselt 60 eurot aastas, seni ei hüvitata midagi. Eakad saavad proteesihüvitisele lisaks tuge ka ravi eest tasumisel.
Töövõimetuspensionäride, vanaduspensionäride ja üle 63-aastaste ravikindlustatud inimeste hambaravihüvitis suureneb. Hetkel hüvitab riik nendel ravikindlustatutel hambaravi eest 19,18 eurot. Suureneb ka rasedate, alla üheaastaste laste emade ja kõrgenenud ravivajadusega inimeste hambaravihüvitis. Hetkel hüvitise suuruseks hambaravi eest 28,77 eurot. Mõlema sihtgrupi puhul maksab Haigekassa kinni 85 protsenti hambaravi esmavajalike teenuste raviarvest, arvestusega, et patsiendile esitatud raviarve või arvete kogusumma ei ületa 100 eurot aastas. Riik hakkab nende eest maksma kuni 85 eurot aastas.
Eakatel jääb alles ka hambaproteesihüvitis 255,65 eurot kolme aasta peale. Et proteesihüvitist oleks inimesel võimalikult mugav saada, siis ta tulevikus enam taotlusi esitama ei pea, vaid Haigekassa arveldab proteesi valmistajaga ise.
Senised hüved lastele ja vältimatule abile ei kao. Haigekassa tasub kõigi alla 19-aastaste kindlustatud inimeste hambaravi eest ning ravikindlustatud täiskasvanute vältimatu abi eest. Kindlustuseta isikute vältimatu abi tasutakse riigieelarvest.
Teisel lugemisel on käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (276 SE). Valitsuse ettepanekul tõstetakse maksustatava käibe piirmäära, mille ületades tekib ettevõtlusega tegeleval isikul kohustus end registreerida käibemaksukohustuslasena ning täiendada kaupade nimekirja, millele rakendatakse käibemaksuarvestuses erikorda – pöördmaksustamist.
