Eelnõude infosüsteemis on tutvumiseks väljas kooskõlastamisel oleva sotsiaalmaksuseaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (toimik nr 15-0626/03).

Teiste seas sisaldab eelnõu ka tulumaksuseaduse muutmisega seonduvat, mille muudatused sisaldavad muu hulgas välislähetuse päevaraha tõstmist 50 euroni välislähetuse esimese 15 päeva kohta.

Kooskõlastades tulumaksuseaduse muudatusi on kaubandus-tööstuskoda teinud ettepaneku taastada ka siseriikliku töölähetuse korral päevaraha maksuvaba määr (vt toimiku juures maksuseaduste kooskõlastustabel).

Oma siseriikliku töölähetuse päevaraha taastamise ettepanekus on koda sisukohal, et siseriiklikusse töölähetusse saadetud ja välislähetusse saadetud töötajaid peaks kohtlema võrdselt. Koda leiab, et maksuvaba päevaraha ei peaks sõltuma lähetuskoha ja töö asukoha omavahelisest kaugusest, vaid töölähetuse kestvusest. Koja ettepanekul peaks maksuvabalt olema võimalik maksta siseriikliku töölähetuse puhul päevaraha mitmepäevases (s.o kestvusega kauem kui 1 ööpäev) töölähetuses viibides.

Kaubandus-tööstuskoda põhjendab oma ettepanekut sellega, et päevaraha eesmärk on hüvitada isikule lähetuses viibimisega seotud suurenenud igapäevakulud, millest suurima osa moodustab eelduslikult toit. Seega on päevaraha mõeldud eelkõige lähetuses tekkivate toitlustamise kulude katteks, kuid samal ajal peab hüvitis katma ka muud ettenägematud kulutused, mida ei ole võimalik või mõistlik dokumentidega tõendada. Selliste kulutuste alla sobivad näiteks esmatarbekaubad, mida töötaja lähetuses olles paratamatult tarbib ja mille kohta ei ole võimalik väita, et need on otseselt tööga seotud.

Koja ettepaneku järgi suurenevad nii siseriiklikus kui ka välislähetuses viibides töötaja igapäevakulud (toitlustus, esmatarbekaubad). Seetõttu ei näe nad põhjust, miks eristada päevaraha maksmisel omavahel siseriiklikku ja välislähetust.

Maksuvaba siseriiklik päevaraha kaotati 2009. aastal, kui kehtestati uus töölepinguseadus. Toona juhtis rahandusministeeriumi tähelepanu sellele Eesti maksumaksjate liit, kes leidis, et siseriikliku päevaraha kaotamine rikub võrdse kohtlemise põhimõtet ning on seetõttu põhiseadusega vastuolus. Samale probleemile juhiti toona tähelepanu ka kirjas sotsiaalministeeriumile, kelle vastus oli: "siseriiklik päevaraha kaotati põhjusel, et mõistlik põhjendus siseriikliku päevaraha kehtestamiseks praegusel hetkel puudub."

Kaubanduskoda toetab EML 2009. aastal tehtud ettepanekut. Koda on arvamusel, et võrdse kohtlemise põhimõtte järgimine võiks olla mõistlikuks põhjuseks, miks taastada siseriiklik maksuvaba päevaraha määr, sest ka pikema siseriikliku (s.o kestvusega vähemalt üks ööpäev) töölähetuse korral tekib töötajal vajadus nii toitlustuse kui ka muude esmatarvete kulude katmiseks, mille kohta kuludokumentide esitamine oleks liigselt aeganõudev.

Eesti kaubandus-tööstuskoda on teinud rahandusministeeriumile tulumaksuseaduse muutmise kooskõlastamise käigus järgmised ettepanekud:

• taastada siseriikliku töölähetuse päevaraha maksuvaba määr mitmepäevase töölähetuse korral;
• arvestades varasemat regulatsiooni, võiks siseriikliku töölähetuse maksuvaba määr olla väiksem kui välislähetuse puhul;
• tööandjal peaks olema võimalus töölähetuse päevaraha määra vähendada, kui lähetuskohas viibimise ajal tagatakse lähetatule tasuta toitlustamine;
• tööandja ja töötaja võivad kokku leppida ka päevaraha mittemaksmises.

Kaubandus-tööstuskojaga sama meelt on ka Eesti maksumaksjate liit, kes on tulumaksuseaduse muutmise eelnõu puhul juhtinud samuti ministeeriumi tähelepanu sellele, et maksuvaba kulude hüvitamine on lisaks välislähetusele põhjendatud ja vajalik ka Eestis toimuva lähetuse puhul. Maksumaksjate liidu ettepanek on seaduse täiendamine selliselt, et kehtestataks maksuvaba päevaraha Eesti-sisese lähetuse puhul, mis kestab üle kuue tunni.

Vastuseks nii kaubandus-tööstuskoja kui ka maksumaksjate liidu ettepanekutele toob rahandusministeerium välja, et ei töölepinguseadus ega avaliku teenistuse seadus ei näe ette kohustust maksta riigisisese lähetuse korral päevaraha. Ettepaneku mitu elementi (päevaraha mittemaksmises kokku leppimine, päevaraha võimalik vähendamine, kui tagatud on töötaja toitlustamine) puudutavad tööõigust, mitte maksuõigust. Riigisisese lähetuse päevaraha taastamine peaks saama alguse tööõiguse muudatusest ja ministeerium ei pea põhjendatuks üksnes maksuõiguslike reeglite kehtestamist, mis ilma sellekohase tööõigusliku aluseta võiks tekitada rakenduslikke probleeme.