Riigikogu sotsiaalkomisjon arutas tänasel istungil pensionikindlustuse seadust muutvat eelnõu ja otsustas Sotsiaalministeeriumi ettepanekul muuta pensionivalemit, mis oleks algse eelnõu järgi alates 2037. aastast kehtima hakanud.
Sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt ütles, et algse eelnõu järgi oleks alates 2037. aastast pensioni arvutamisel arvesse võetud üksnes töötatud aastaid. Sotsiaalministeerium tuli aga komisjoni ette ettepanekuga võtta pensioni arvutamise aluseks pooles ulatuses staaž ja pooles ulatuses töötasu, kuna arvatavalt leiab see mudel ühiskonnas laiema toetuse. Muudatus oli Küti sõnul vajalik selleks, et tulevikus oleks võimalikult vähe neid, kes saavad väga väikest pensioni. “Pensioni sidumine üksnes miinimumpalgaga võinuks vähendada tööandjate huvi maksta sotsiaalmaksu kogu töötasult ja tekitada soovi näidata töötasu tegelikust väiksemana,” lisas esimees.
Komisjoni aseesimees Monika Haukanõmm avaldas heameelt, et komisjon parandas osalise ja puuduva töövõimega inimeste olukorda. “Algse eelnõu järgi oleks osalise või puuduva töövõimega inimene jäänud ilma pensionistaaži nõude vähendamisest, kui ta teeb kas või korra nädalas tööd. Komisjon viis eelnõusse sisse muudatuse, mille järgi jääb pensionistaaži nõude vähendamine alles, kui osalise või puuduva töövõimega inimene töötab väikese koormusega, täpsemalt kuni miinimumpalga ulatuses,” ütles Haukanõmm.
Eelnõu järgi on vanaduspensioniiga 65 aastat, millele on lisatud 65-aastaste isikute eeldatava eluea muutus. Pensioni arvutatakse uue valemi järgi alates 2021. aastast. Need, kes on juba praegu pensionil ja tööl ei käi, saavad ka pärast 2021. aastat pensioni praeguse süsteemi järgi. Töötavatel vanaduspensionäridel lisandub uue valemi jõustudes pensionile staaži ja töötasu põhjal arvutatav ühendosa.
