Eesti on arenenud maailmas üks väheseid riike, kus tööandja töötaja pensionisammastesse ei panusta. Mujal on tööandja osalus sõltuvalt taustsüsteemist kas kohustuslik või vabatahtlik. Riik kas kohustab tööandjaid töötaja pensionisse panustama või on küsimus reguleeritud töösuhte osapoolte või sotsiaalpartnerite kokkuleppega.
Tööandjapensioni puudumise põhjuseks Eestis ei ole mitte tööandjad, vaid ennekõike riigi pensionipoliitika, mis ei ole loonud selle pensioniliigi arengu eeldusi. Soovimatust teemaga tegeleda näitab ilmekalt Euroopa Komisjoni eelmise aasta ähvardus riik kohtusse kaevata, sest Eesti ei ole täitnud kohustust võtta üle EL direktiivi "Tööandja pensioniinstitutsioonide tegevuse ja järelevalve kohta" sätted.
Praeguseks on tööandja pensionifonde lubav eelnõu valmis ja riigikogu menetluses. On hea, et kohtuasi jääb tulemata, halb on aga see, et ka seaduse täiendamise järel ei muutu sisuliselt mitte midagi. Probleem on maksuseadustes.
Tööandjatel puudub motivatsioon. Kuid ka enne tööandja pensionifondide on Eestis aastaid tegutsenud elukindlustuse kindlustusandjad ja vabatahtlikud pensionifondid, kuhu inimesed ise pensioniraha koguvad. Kuigi see on olnud teoreetiliselt võimalik, ei ole tööandjad sinna raha panustanud. Panuse puudumise peamiseks takistuseks on maksuseadused, mis on käsitlenud tööandja sissemakset töötaja pensionilepingusse samaväärsena palga väljamaksmisega ning seda sellisena maksustanud.
Seetõttu on mõistetav tööandjate motivatsiooni puudumine ja teenitu väljamaksmine palgana või töötajate motiveerimine vähemmaksustavate hüvedega, nagu ametiauto vms. Pensionipõlve tarbeks raha kogumine on jäänud tulevaste pensionäride isiklikuks ettevõtmiseks.
Käesolevast aastast on Eesti hakanud astuma esimesi arglikke samme tööandjapensioni juurutamise suunas. Alates 1. jaanuarist kehtib osaline maksusoodustus ja tööandja poolt töötaja kolmandasse pensionisambasse tehtud sissemakseid ei maksustata enam tulumaksuga.
Riik on aga kehtestanud rahalised piirmäärad. Nii tekib tulumaksu tasumise kohustus, kui tööandja ja töötaja maksed pensionisambasse on suuremad kui 6000 eurot või üle 15% töötaja tulumaksuga maksustatavast aastasest sissetulekust. Sissemakse kuulub endiselt maksustamisele 33%lise sotsiaalmaksuga.
Eelnõu menetlemise käigus osundas Eesti Kindlustusseltside Liit korduvalt, et kohaldatav maksusoodustus jääb ebapiisavaks, sest vaid tulumaksu kaotamine sissemakselt ei motiveeri tööandjaid ega töötajaid piisavalt. Meie kartused on kohtumiste käigus ettevõtjatega kinnitust saanud. Muidugi ei saa alahinnata ka praegust suurt tööpuudust ja olukorda tööturul tervikuna, kus esineb pigem surve palku ja muid hüvesid kärpida ning ka paljude töötajate vajadust kasutada rahalisi vahendeid tänaste kohustuste katmiseks, mitte pensionipõlve tarbeks säästa.
Soovimatust juurutada mujal tavapärast maksuvabastust Eestis põhjendatakse kartusega riigi maksutulu vähenemise ees. Kardetakse, et sotsiaalmaksu kaotamine sissemaksetelt vähendab riigi maksutulu, sest liiga helde motivatsioon tooks kaasa ühe osa palga suunamise maksuvabalt otse pensionisambasse. Sellesse kartusesse tasub suhtuda tõsiselt, kuid energia tasuks suunata sellesse, kuidas võimalikke kuritarvitusi vältida.
Vaja ka sotsiaalmaksuvabastust. Hirmutavaks eeskujuks on toodud Lätit. Seal juurutati maksuvabastus, kuid ettevõtjad hakkasid seda kurjasti ära kasutama. Palk maksti maksuvabalt pensionisambasse, töötaja aga võttis selle sealt sotsiaalmaksuvabalt välja. Ilma kolmanda pensionisamba väljamaksuregulatsiooni muutmata on see võimalik ka Eestis, kuid võimalike kuritarvituste vältimiseks peab muutma väljamaksete regulatsiooni.
–
Kuritarvitused oleksid välistatud, kui tööandja poolt pensionisambasse sisse makstud raha väljamaksmisel töötajale enne pensionilejäämist maksustatakse väljamakse lisaks tulumaksule ka teiste eelnevalt maksmata jäänud maksudega, näiteks sotsiaalmaks ja teised kohustuslikud maksed. Nii puuduks nii töötajal kui ka tööandjal motivatsioon maksudega mängida. Seetõttu leiame, et kuigi tulumaksusoodustuse juurutamine on igati tervitatav, on see tööandjapensioni tegelikuks käimalükkamiseks ebapiisav. Mõistlik on sissemaksetele anda ka sotsiaalmaksuvabastus, kuid seda koos võimalikke väärkasutusi välistavate sätete kehtestamisega.
Mujal maailmas on tööandjapension tavapärane pensioniraha kogumise instrument, see võimalus on Eestis tänaseni kasutamata. Ukse avamine looks ühelt poolt uue võimaluse, teisalt aga tekitaks tööandjate vahel konkurentsi, kes pakub töötajatele paremat pensionikindlustuse paketti. Võttes arvesse tööealise elanikkonna vähenemist ja suurenevat konkurentsi tööjõu pärast, usume, et varem või hiljem saab klausel tööandja panuse kohta töötaja pensioniplaani töölepingu standardtingimuseks.
