Töötukassa nõukogu arutas sotsiaalministri ettepanekuid töötuskindlustussüsteemi paindlikumaks muutmiseks, millega on plaanis lubada töötuna arvel oleku ajal ajutiselt töötada, hõlmata töötuskindlustussüsteemi FIE-d ja juhatuse liikmed, siduda töötuskindlustushüvitiste maksmise kestus majandustsükliga ning tõsta töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse suurust. Arutelu jätkatakse töötukassa nõukogus 13. mail.
Ettepanekute eesmärk on muuta hüvitiste süsteem senisemast paindlikumaks ja võimaldada Töötukassa nõukogul ning Vabariigi Valitsusel töötuse kasvades tõhustada töötute kaitset.
Töötukassa nõukogu esimehe sotsiaalminister Tanel Kiige sõnul on kõik osapooled teinud tänuväärseid pingutusi, et muuta töötuskindlustussüsteemi paindlikumaks ning teha seda algselt planeeritust kiiremas tempos: “Sotsiaalministeerium esitas ettepanekud töötuskindlustussüsteemi kaasajastamiseks selle aasta jaanuaris. Eriolukorrast tingitud piirangute mõjud majandusele ja tööturule on kaasa toonud vajaduse mõnede muudatustega kiiremas tempos edasi liikuda, et leida lahendused kitsaskohtadele, mis aitavad inimestel oma toimetulekut parandada ja vähendavad töötute vaesusriski. Olgu selleks siis ajutise töötamise lubamine töötuks oleku ajal või töötuskindlustushüvitise maksmine pikemaajaliselt,” sõnas minister Kiik.
Muudatuste kohaselt oleks ajutine töötamine edaspidi lubatud töötuna arvel oleku ajal piiratud aja jooksul ning samuti oleks piiratud kindla summaga ka selle eest saada lubatud tasu. Töötule säilivad ajutisel töötamisel töötu staatus, ravikindlustus ning töötushüvitised.
Teise muudatusena plaanitakse hõlmata töötuskindlustussüsteemi ka juhtimis- ja kontrollorgani liikmed ja füüsilisest isikust ettevõtjad kellel puudub ligipääs töötuskindlustusele nende töötegemise vormi tõttu. Ettepaneku kohaselt makstakse neile töötuskindlustushüvitist samas määras kui töölepinguga töötajatele.
Kolmanda muudatusena on plaanis siduda töötuskindlustushüvitise maksmise kestus olukorraga tööturul, mis võimaldaks maksta hüvitisi heldemalt, kui majanduses on keerulisemad ajad ning töö otsimise periood on pikem.
Viimase muudatusena arutati võimalust tõsta nii töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitise asendusmäärasid, et parandada töötute sotsiaalset kaitset ning ennetada inimeste vaesusesse langemist.
Sotsiaalministeerium saatis esmakordselt partneritele arutamiseks töötushüvitiste reformi ettepanekute paketi 27. jaanuaril. 30. aprillil arutati ettepanekuid valitsuskabineti nõupidamisel. Kui muudatused ka Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu heakskiidu saavad, võivad need jõustuda juba selle aasta suvel.
