Eile saatis justiitsministeerium kooskõlastuste saamiseks välja uue perekonnaseaduse eelnõu, mille eesmärgiks on kaasajastada ja täpsustada perekonnas tekkivaid varalisi suhteid ning tagada laste ja eestkostetavate huvide parem kaitse.

“Uue perekonnaseaduse vastuvõtmine tähendaks olulist sammu eraõiguse vallas,” kommenteeris justiitsminister Rein Lang. “Eesti saaks lõpuks ka kaasaja nõudeid ja muutlikkust arvestava seadusraamistiku perekonna kui inimeste jaoks esmatähtsa valdkonna jaoks.”

Perekonnaseaduse eelnõu koosneb kolmest suuremast osast: abielu, sugulusest tulenevad õigussuhted ja eestkoste küsimused.

Esimene osa puudutab abielu sõlmimist ja seeläbi tekkivaid õiguslikke suhteid nagu abieluvaraõigus, abielu lõppemine ja abikaasa ülalpidamine. Seaduseelnõu näeb abieluvara osas ette, et kumbki abikaasa jääb ka abielu kestel tema poolt soetatava vara omanikuks. Lahutuse korral jagatakse abielu ajal omandatud vara pooleks ning seega ei muuda eelnõu lahutuse korral kummalegi abikaasale jääva vara suurust võrreldes täna kehtiva seadusega.

Eelnõus väljapakutud süsteem jätab küll abikaasale võimaluse käsutada oma vara ainuomanikuna, kuid piirab seda vabadust siiski kohustusega arvestada seejuures ka teise abikaasa ja laste huve. Eelnõus sisalduvad piirangud perekonna jaoks olulise varaga tehingute tegemisele ning vastastikuse ülalpidamise ja toetamise kohustus (vastavalt § 30  piirangud vara käsutamisele ja  § 21 – perekonna, s.h abikaasa, ülalpidamise kohustus).

Teise, sugulusest tuleneva õiguse all käsitletakse põlvnemist, ülalpidamiskohustusi, vanema hooldusõigust ning lapsendamise temaatikat. Hooldusõiguse osa loob võimalused senisest paindlikumalt määrata kindlaks vanemate õigusi ja kohustusi oma laste suhtes. Nii ei tähendaks vanemate lahuselu korral hooldusõiguse jätmine ainult ühele vanemale seda, et teine vanem jääks vanemaõigustest hoopis ilma, kuid kitsendatud oleksid näiteks selle vanema võimalused teha lapse eest tehinguid. 

Eestkoste osa seaduseelnõus reguleerib nii laste kui täisealiste eestkoste küsimusi, kus olulisimaks muudatuseks on järelevalve eestkostja tegevuse üle. Eelnõu kohaselt hakkab eestkostjale tehingute tegemiseks eestkosteasutuse (kohaliku omavalitsusüksuse) asemel andma kohus ning välistatakse olukord, kus sama omavalitsusüksus on üheaegselt nii eestkostja kui järelevalveorgani ülesannetes. Eelnõu laiendab eestkostealuste isikute kaitset ka nähes ette võimaluse määrata erieestkostja, kelle ülesandeks on esindada eestkostetavat juhul, kui tema ning eestkostja huvid omavahel põrkuvad.

Vaata ka: Briifingul jagatud teemat täpsustav memo..