Justiitsministeerium saatis täna kooskõlastusringile uue avaliku teenistuse seaduse (ATS) eelnõu, millega kitsendatakse ametnike ringi, luuakse selge ja õiglane palgasüsteem, tagatakse kõigile võrdne ligipääs ametikohtadele ning kaotatakse põhjendamatud soodustused.
Justiitsministeeriumi nõuniku Monika Tõniste sõnul tingis vajaduse uue seaduse järele see, et täna kehtiv ATS on aegunud ega täida oma eesmärke, samuti on põhjustanud palju probleeme praktikas.
“Näiteks ei ole praeguses seaduses ette nähtud ametnike karjäärisüsteem kunagi päriselt rakendunud,” nentis Tõniste. “Ametnike atesteerimine on sageli formaalne, palgakorraldus ebaselge ja läbipaistmatu ning paljud soodustused põhjendamatud.”
Tõniste sõnul piiratakse eelnõuga kõigepealt oluliselt ametnike arvu. “Täna on ametnikustaatuses peaaegu kõik ametiasutustes töötavad inimesed, kuigi nad tegelikult avalikku võimu ei teosta,” selgitas Tõniste.
“Seega pole põhjendatud, et neile laienevad samasugused soodustused ja piirangud, mis on ette nähtud just ametnikele. Eelnõu määratlebki ametnikena vaid need, kes ka tegelikult avalikku võimu teostavad – näiteks annavad lubasid või teevad trahve.”
Nendega, kes avalikku võimu ei teosta ja kelle töö on pigem abistavat, tehnilist või administratiivset laadi, sõlmitakse edaspidi tööleping.
Üks tänase avaliku teenistuse probleeme on ka aegunud ja ebaselge palgakorraldus, kus inimese sissetulek pole piisavalt seotud tema tegeliku tööpanusega, samuti makstakse palju lisatasusid ja toetusi.
“Eelnõu kohaselt hakkab ametipalk koosnema vaid põhipalgast ja individuaalsest lisatasust, kusjuures põhipalk peab moodustama lõpp-palgast vähemalt 70%,” ütles Tõniste. “Samuti kaotatakse praegused automaatsed lisatasud akadeemilise kraadi või võõrkeelteoskuse eest ning puhkusetoetus.”
Eelnõu järgi täidetakse edaspidi kõik vabad ametikohad täna laialt levinud majasisese edutamise asemel konkursside teel, et tagada kõigile võrdne ligipääs ametnike ametikohtadele.
Tõniste sõnade kohaselt loobutakse ka suletud karjäärisüsteemi iseloomustavatest soodustustest, nagu pikem puhkus ja teenistusaastate alusel suurenev pension. “Samuti ei hakka riik edaspidi ametnikele õppelaenu tagasi maksma ega võimaldata enam tööandja eluruumi või selle hüvitust,” lisas Tõniste.
Lisaks asendab eelnõu tänase bürokraatliku atesteerimissüsteemi paindlikuma arendus- ja hindamissüsteemiga ning määrab avaliku teenistuse eest vastutavaks asutuseks rahandusministeeriumi. Rahandusminister peab muu hulgas andma kord aastas riigikogu ees aru ametiasutuste ametnike ja töötajate palkadest.
Eelnõuga vähendatakse ka peaaegu kolmekordselt ametnikele makstavaid koondamishüvitisi.
Tõniste selgituse kohaselt on peale uue ATSi vastu võtmisest asjassepuutuvatel asutustel üks aasta üleminekuaega, et vajalikud muudatused teha. “Samas, kuigi osa praeguseid ametnikke vormistatakse tööle töölepingu alusel, hakkavad soodustusi puudutavad muudatused täies mahus kohalduma vaid neile ametnikele ja töötajatele, kes asuvad teenistusse või tööle peale seaduse jõustumist,” lisas Tõniste.
Kõiki praeguseid ametnikke koheldakse võrdselt sõltumata sellest, kas nad jäävad ametnikeks või saavad neist töötajad ning neile nähakse tulenevalt õiguspärase ootuse printsiibist üleminekupõhimõtetes ette teatud soodustuste säilimine (nt väljateenitud lisapuhkusepäevad).
Täna justiitsministeeriumis toimunud ATS-i eelnõu tutvustava pressikonverentsi materjalid (ettekande slaidid ja eelnõu lühitutvustus) on kättesaadavad Justiitsministeeriumi kodulehelt:
Loe lisaks: “Lang võtab ametnikelt hulga soodustusi ära”
