Valitsus kiitis täna (31.03.2016) heaks uue riigihangete seaduse eelnõu, millega muutub paindlikumaks ja lihtsamaks riigihangete korraldamine, väheneb hankijate ja ettevõtjate koormus ning menetlusele kuluv aeg ja raha. Eelnõuga võetakse üle kolm Euroopa Liidu direktiivi, mis kaasajastavad riigihangete korraldust terves Euroopa Liidus.
"Mida lihtsam ja kiirem on hanke korraldamine, eriti tänapäeva infotehnoloogiliste lahenduste juures, seda rohkem saavad nii hankijad kui pakkujad keskenduda olulisimale – lepingu kvaliteetsele ja maksumaksja jaoks soodsale täitmisele," ütles riigihalduse minister Arto Aas. "Uue seadusega toetame väärtuspõhist hankimist," lisas minister.
Rahandusministeeriumi asekantsler Agris Peedu märkis, et uue riigihangete seaduse väljatöötamisse kaasati 54 erinevat huvigruppi, organisatsiooni ja erialaliitu. "Nende panus koostöösse oli märkimisväärne ning eelnõus on kajastatud nii hankijate kui pakkujate parimad praktikad ja teadmised."
Olulise muudatusena annab eelnõu hankijale võimaluse kontrollida kõrvaldamise aluste puudumist ja kvalifitseerimise tingimustele vastamist esmajoones pakkujate endi kinnituste abil ning nõuda lisadokumentide esitamist üksnes edukalt pakkujalt. Kuivõrd ka eduka pakkuja kontroll toimub peamiselt elektrooniliste andmebaaside alusel, väheneb nii hankijate töö- kui ka ettevõtjate halduskoormus.
Eelnõu laiendab hankija võimalusi kõrvaldada riigihankest ebaausaid ettevõtjaid, sh lisandub hankijate poolt kaua oodatud võimalus kõrvaldada riigihankest ettevõtja, kes on oluliselt või pidevalt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepinguid. Paralleelselt kõrvaldamise aluste lisandumisega võetakse kasutusele heastamise instrument st ettevõtjale antakse võimalus tõendada hankijale, et ta on rakendanud meetmeid, mis on piisavad tõendamaks tema usaldusväärsust, olenemata kõrvaldamise aluse olemasolust.
Lisandub uus hankemenetluse liik − innovatsioonipartnerlus, mida hankija saab kasutada turul puuduva innovaatilise toote, teenuse või ehitustöö väljaarendamiseks ja soetamiseks.
Eelnõuga luuakse alused üleminekuks paberivabale e-riigihangete korraldamisele 2018. aasta sügiseks. Üleminekuajal saavad hankijad kohaneda uute normidega. Infotehnoloogilised võimalused nõuete täitmiseks pakub hankijatele ja pakkujatele riigihangete register. Eestis korraldati juba 2015. aastal 80 protsenti hangetest e-hangetena.
Teenuste- ja ehitustööde kontsessioonide andmise regulatsioon ühtlustub ja muutub paindlikumaks.
Täiendavalt muudetakse seadusega veel riigihanke piirmäärasid, lihtsustatakse väikese ja keskmise suurusega ettevõtjatele riigihangetele juurdepääsu ning oluliselt paindlikumaks muutuvad hankelepingu muutmise võimalused. Ajakohastatakse väärtuspõhise hankimise regulatsiooni ning vähendatakse hankijate aruandluskohustust. Eelnõu ja seletuskirjaga saab tutvuda eelnõude infosüsteemis SIIN.
Riigihangete seaduse muudatused toetavad ka riigivalitsemise reformi eesmärke, mille eesmärk on pakkuda inimestele kvaliteetseid avalikke teenuseid koos paindliku ja tõhusa riigikorraldusega.
