President kuulutas täna välja riigihangete seaduse muudatused, millega tehakse korda mitmed seni praktikas ilmnenud kitsaskohad – see toob kaasa suurema õigusselguse ja võimaldab hankeid paindlikumalt korraldada.

“Hea meel on tõdeda, et oleme üles otsinud ja maha saaginud kõik need kännud, mille taha riigihanked kõige sagedamini toppama jäävad. Tegime nii vähe muudatusi, kui võimalik ja nii palju, kui vajalik, et kõigile osapooltele oleks tagatud võimalikult selged reeglid hangete läbi viimiseks,” ütles riigihalduse minister Jaak Aab.

“Suuri põhimõttelisi muudatusi me ei teinud ja selleks polnud ka vajadust, aga muu hulgas täpsustasime nii hindamiskriteeriume, põhjendamatult madala maksumusega pakkumuste käsitlemist kui hankelepingute rikkumisi. Tehtud muudatused võimaldavad hangete korraldamisel edaspidi paremini arvestada just konkreetse hanke eripärade ja turuolukorraga,” lisas riigihangete ja riigiabi osakonna juhataja Kristel Mesilane.

Lisaks on muudatustega viidud riigihangete seadus kooskõlla Euroopa Liidu riigihangete direktiividega. Näiteks lubatakse hindamiskriteeriumide seadmisel määrata osakaalud, kas asjakohase vahemikuna või kui see ei ole objektiivsetel põhjustel võimalik, siis kriteeriumid tähtsuse järjekorras. See võib aidata teatud juhtudel kaasa majanduslikult kõige soodsama pakkumuse leidmisele.

Võistleva dialoogi korral lubatakse eduka pakkujaga pakkumuse täpsustamiseks läbirääkimiste korraldamist. Selle käigus ei tohi aga pakkumust ega riigihanke alusdokumente muuta ning tuleb tagada, et pakkujat ei asetata võrreldes teiste pakkujatega soodsamasse olukorda.

Veel suureneb muudatuste tulemusel ehitushangetes hankijate paindlikkus nõuda lisaselgitusi tunduvalt odavamate pakkumiste kohta. Kehtiva seaduse kohaselt peab hankija küsima lisainfot, kui pakkumuse maksumus on järgneva pakkumuse maksumusest vähemalt 10% madalam ja pakkumuste maksumuse keskmisest 20% madalam. Edaspidi saab sätestada sellest erineva kõrvalekalde protsendi vahemikus vastavalt 5-15 ja 10-30%. See on vajalik, kuna senine praktika on näidanud, et teatud hangetes on suured hinnakäärid tavapärased ja hankijal võib olla mõistlik oma kogemusest tulenevalt kõrvalekalde protsenti teisiti määrata.

Hanke korraldaja peab edaspidi senisest kiiremini esitama infot ka lepingu rikkumistest, mis aitab omakorda paremini välistada võimalike ebaausate pakkujate osalemist järgmisel riigihangetel. Varem tuli rikkumiste kohta info esitada koos hankelepingu lõppemise teabega – osa lepinguid aga kestab aastaid ja info liikumine oli aeglane. Selle kiirendamiseks tuleb edaspidi rikkumiste kohta esitada registrile teave juba 30 päeva jooksul rikkumise tulemusena sanktsiooni rakendamisest arvates.