Võrreldes kehtiva seadusega järgib uue töölepinguseaduse alusel loodud töösuhe võlaõigusseaduse põhimõtteid, loob võimaluse paindlikumalt korraldada tööaega ning vähendada töösuhte lõpetamisega kaasnevaid kulutusi ettevõtjale.
Töötajate turvalisuse suurendamiseks kehtestatakse tööandjale tähtajalise lepingu ülesütlemise piirangud ning töötajate kaitstust suurendatakse töötuskindlustushüvitise tõstmisega esimesel sajal päeval 50 protsendilt 70 protsendile töötaja viimase 12 kuu keskmisest palgast. Samuti tõstetakse töötutoetuse määra.
Eelnõu soodustab ka elukestva õppe süsteemi parandamist, mis tõstab oluliselt inimeste konkurentsivõimet tööturul.
Sotsiaaldemokraadid peavad uut eelnõu kardinaalselt erinevaks sotsiaalministeeriumi jaanuaris jahmatavalt avalikustatud eelnõust ning on valmis koos sotsiaalpartneritega eelnõu täpsustama.
Töötutoetus suureneb“Määrav on see, et riigikogus olev uus töölepinguseadus on saavutatud töötajate- ja tööandjate vahelise kokkuleppega,” ütles sotsiaaldemokraat ja sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof. “Uus eelnõu kaitseb töötajaid paremini ja vastab muutuvale olukorrale tööturul,” lisas Pikhof.
Oluline võit eelnõus on, et töötaja hakkab saama hüvist ka omal soovil töölt lahkumise korral ning töötuskindlustuse hüvitis tõuseb 70protsendini senisest töötasust praeguse 50 protsendi asemel. Ka töötutoetus suureneb poole miinimumpalga suuruseni. Uue eelnõu järgi võtab töötukassa osa koondamishüvitise kohustusest enda peale, mille maksavad kinni kõik tööandjad koos, mitte töötajad.
“Et paragrahvirägastikus orienteeruda, on vaja hoida ühes käes töölepinguseadust ning teises mahukat võlaõigust ja seaduse seletuskirja,” ütles Eestimaa Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Mai Treial.
Bürokraatia vähenebTreiali sõnul ei kehtesta eelnõu töövõtja varalise vastutuse ülempiiri, lähtutakse põhimõttest, et küllap kohus otsustab.
Sotsiaalkomisjoni liikme Tõnis Kõivu sõnul leiab uuest töölepinguseadusest häid punkte nii töötajale kui ka tööandjale.
“Pärast uue töölepinguseaduse jõustumist on kõigil tööinimestel palju paremad võimalused õppimiseks ja enda täiendamiseks. Tööandja jaoks on tähtis kindlasti see, et väheneb koormav bürokraatia,” rääkis Kõiv.
Originaalartikkel
