Valitsus arutas 12. veebruari 2015. a istungil talle arvamuse avaldamiseks esitatud tulumaksuseaduse (827 SE) muutmise seaduse eelnõu ja loobus oma arvamuse avaldamisest. Rahandusministeerium tegi valitsusele ettepaneku eelnõu mitte toetada.

Eelnõu algataja oli Isamaa ja Res Publica liidu fraktsioon.

Eelnõus nähti ette, et kuni 500 eurost kuusissetulekut (6000 € aastas) tulumaksuga ei maksustata. Et madalapalgaliste maksukoormuse leevendamine maksuvaba tulu suurendamise kaudu on õige, seda möönavad ka praegused koalitsiooni erakonnad.

Kogutulu puhul, mis ületab 500 eurot kuus oleks täiendav maksuvaba tulu regressiivne ehk selle määr väheneks ühe euro võrra iga täiendavalt teenitud euro kohta kuni tuluni 846 eurot kuus. Seega 501 eurot teenival inimesel oleks maksuvaba tulu suurus 499 eurot, 502 eurot teenival inimesel 498 eurot jne. Alates 847-eurosest sissetulekust oleks maksuvaba tulu ühtlaselt 154 euro suurune sarnaselt kehtiva seadusega. Täiendavat mahaarvamist saaks teha palgatulust, ettevõtlustulust ning ajutise töövõime hüvitisest. Töötajad saaksid täiendava maksusoodustuse kätte jooksvalt.

Miks eelnõu mitte toetada, tõi rahandusministeerium välja järgneva.

Et sissetuleku juures 500-846 eurot oleks tulumaksumäär 40%, siis väheneks eeldatavasti madalapalgalistel motivatsioon teenida ametlikult 500 eurost suuremat palka.

Tänu maksuvaba tulu arvestamisele sisaldab Eesti tulumaksusüsteem teatud progressiooni praegugi, kuid eelnõu järgi see suureneks veelgi ning muutuks järsemaks.

Kahtlemata tooks eelnõu jõustumine kaasa halduskoormuse tõusu, sest sisuliselt tekiks juurde 346 maksuastet. Erinevalt praegusest peaks tööandjad tulumaksu kinnipidamisel täiendava maksuvaba tulu rakendamiseks hakkama kindlaks tegema isiku kogutulu suurust, sest maksuvaba tulu arvestamine on lubatud vaid juhul, kui isik ei saa samaaegselt tulu üheltki teiselt tööandjalt või muust allikast.

Eelnõu jõustumine tooks kaasa maksumaksjate ebavõrdse kohtlemise. Eelnõu ei näe ette maksumaksja sissetuleku kindlaksmääramisel tööandjalt saadud erisoodustuste arvestamist isiku kogutulu hulka, samas kui dividendid sinna hulka arvatakse.

Lisaks tähendaks rahandusministeeriumi hinnangul eelnõu jõustumine maksumaksjate arvu vähenemist, kuna suur osa maksumaksjatest sisuliselt tulumaksu ei maksaks. Mis tähendab omakorda seda, et väheneks kohaliku võimu finantseerimise allikas ja nõrgeneks maksumaksjate side nende elukohas oleva kohaliku omavalitsuse üksusega, mis elanikele avalikke hüvesid pakub.

Rahandusministeerium toob oma eelnõu mittetoetamise avalduses välja ka selle, et eelnõu koostajad on alahinnanud eelarvemõju. Eelnõu eelarvemõju on hinnatud -120 miljonile eurole aastas. Rahandusministeeriumi eelarvemõju arvutamisel olid aluseks samad näitajad kui eelnõu ettevalmistajal ja ministeeriumi hinnangul oleks eelarvemõju u -205 miljonit eurot.

Ja lõppeks puuduvad eelnõul katteallikad. Rahandusministeerium märgib, et katteallikana ei saa kasutada riigieelarve kasvu, kuna riigieelarv strateegia võtab seda juba arvesse. Täiendava majanduskasvu kasutamine katteallikana on problemaatiline, kuna see ei pruugi realiseeruda või realiseeruda õigeaegselt.