Valitsus kiitis heaks perioodi 2014-2020 struktuuritoetuse seaduse eelnõu ja saatis selle riigikokku. Seaduseelnõu reguleerib Euroopa Liidu struktuurivahendite, Euroopa territoriaal- ja naabruspoliitika koostööprogrammide ning enim puudust kannatavate inimeste jaoks loodud Euroopa abifondi vahendite kasutamist 2020. aastani.
Eelnõu aluseks on struktuurivahendite kasutamist ning Euroopa naabruspoliitika ja abifondi kasutamist reguleerivad ELi määrused.
Eelnõuga pannakse paika riigisisene ülesannete jaotus ning asutuste vastutus. Lisaks antakse ministeeriumidele juhised toetuse andmise tingimuste koostamiseks. Nende alusel tekib taotlejatel võimalus struktuurivahendeid taotleda.
Kinnitatakse taotleja ja toetuse saaja kohustused ja õigused, toetuse kasutamise ja haldusülesannete täitmise kontrollimise ning toetuse kasutamise jälgimise korraldus, toetuse äravõtmise alused ning vaidemenetluse erisused võrreldes haldusmenetluse seadusega.
Üldiselt toetuse taotleja ja saaja jaoks süsteem võrreldes perioodiga 2007–2013 ei muutu, samaks jäävad ka toetust vahendavad asutused.
Uudsena nähakse eelnõuga ette valdkondlike komisjonide moodustamine, mis hakkab järgima struktuurivahendite eesmärkide elluviimist ja tulemuste saavutamist.
Eelnõud rakendatakse valitsuses 25. veebruaril heaks kiidetud ning rahandusministeeriumi poolt Euroopa Komisjonile kinnitamiseks esitatud Euroopa Liidu vahendite partnerlusleppes ning majanduskasvu ja tööhõivesse investeerimise rakenduskavas toodud eesmärkide elluviimiseks ja tulemuste saavutamiseks.
