Valitsus kiitis täna heaks kohtute seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, millega luuakse kriminaalmenetluses võimalus lahendada kiirkorras selgete asjaoludega masskuritegusid.
Kiirmenetluse näol on tegemist uue alternatiivmenetlusega, mille raames lahendatakse kiirendatud korras selgete asjaolude ja piisavate tõenditega kergemaid kuritegusid 48 tunni jooksul alates isiku kahtlustatavana kinnipidamisest. Eelkõige rakendatakse seda menetlust kuritegudele karistusseadustiku § 199-st, s.o vargused kauplustest, kodudes või tänaval, kui isik on tuvastatud või kahtlustatav on samas kinnipeetud. Samuti sobib kiirmenetlus rakendamiseks ka näiteks avaliku korra rikkumise ja kehaline väärkohtlemise juhtumite korral. Prognoositav kiirmenetluse rakendamissagedus on esialgu 1000 juhtumit aastas ehk 4-5 juhtumit päevas üle Eesti
“Kiirmenetluse eeliseks on ühelt poolt menetluskulude vähenemine ning teisalt menetluse kiirus ja see, et karistus järgneb toimepandud kuriteole kohe,” sõnas justiitsminister Rein Lang. “Politseinike ja prokuröride töö kiireneb – politsei ei uuri tabatud rikkujaga asja mitu kuud, vaid kurjategija viiakse samal või järgmisel päeval karistuse määramiseks kohtuniku ette.”
Kiirmenetlust saab rakendada, kui on toime pandud II astme kuritegu (ette nähtud kuni 5-aastane vangistus või rahaline karistus), isik on üle kuulatud või kahtlustatavana kinni peetud ja kuriteo toimepanemise asjaolud on lihtsad. Samuti on eelduseks, et sündmuskohal kogutud tõendid on piisavad asja kiireks arutamiseks ning kohtueelne menetlus viiakse lõpule vähem kui 48 tunni jooksul isiku kahtlustatavana kinnipidamisest või kahtlustatavana ülekuulamisest arvates. Seejuures ei ole tingimata nõutav isiku kahtlustatavana kinnipidamine sel ajal, kuid vajadusel võib seda teha, kui on põgenemise või uute kuritegude toimepanemise oht.
Kiirendatud korras asja lahendamiseks ei ole vaja kahtlustatava nõusolekut, küll on see aga vajalik asja kohtulikuks arutamiseks ilma tunnistajaid kohtusse kutsumata. Kui kahtlustatav loobub tunnistajate kohtusse kutsumisest, kergendatakse tema karistust kolmandiku võrra. Samuti näeb eelnõu kiirmenetlusega kaasneva boonusena ette sundraha suuruse vähendamise.
Uurimisasutuse kohuseks on kuriteoteate saamisel hinnata, kas asja on võimalik kiirmenetluse korras uurida ja teavitada sellest prokuratuuri. Kiirmenetluse kohaldamise otsustab prokurör. Isiku huvide kaitsmiseks on kaitsja osavõtt kogu kiirmenetlusest kohustuslik, vajalik ei ole aga isiku nõusolek kiirmenetluse korras asja lahendamiseks.
Kiire menetluse tagamiseks on vähendatud ka bürokraatiat menetlusdokumentide vormistamisel. Muuhulgas ei pea prokurör koostama kirjalikku süüdistusakti, vaid esitab süüdistuse kohtuistungil suuliselt.
Kohus peab kiirmenetluse taotluse koheselt läbi vaatama. Kui asja arutamine ja karistuse määramine kohe pole mingil põhjusel võimalik, siis võib kohtuistungi kuni 10 päevaks edasi lükata. Sellisel juhul otsustakse ka süüdistatava kuni kohtuistungini vahi alla võtmise küsimus.
Sarnaseid ülikiire kriminaalmenetluse regulatsioone leiab näiteks Saksa- ja Prantsusmaa kriminaalseadustest.
