Valitsus kiitis neljapäeval heaks ja saatis riigikogule arutamiseks haridus- ja teadusministeeriumis valminud uut õppetoetuste ja õppelaenu seaduse eelnõu, millega lisatakse seadusesse õppetoetuse liigina vajaduspõhine õppetoetus ja selle saamise tingimused.
Eelnõust selgub, et vajaduspõhist õppetoetust hakkaks saama üliõpilased, kelle keskmine sissetulek perekonnaliikme kohta jääb alla suhtelist vaesuspiiri.
„Suhteline vaesus mõõdab inimeste sissetulekut teiste riigi elanike sissetulekute suhtes. Eestis on selleks piiriks statistikaameti sotsiaaluuringu 2010. aasta andmetel 280 eurot kuus,“ seisab eelnõu seletuskirjas. "Kui ülapool vaesuspiiri on loomulik eeldada, et üliõpilane saab oma elamiskulud katta vanemate ja õppelaenu toel, siis alla vaesuspiiri sissetulekutega üliõpilasel on õppimise toetamiseks vaja ka riigi panust."
Üliõpilane loetakse oma vanematega või eestkostjaga üheks perekonnaks 26. eluaastani. Õppetoetuse saamiseks peab üliõpilane täitma kumulatiivselt eelmistel semestritel õppekava kohaselt täitmisele kuuluva õppe mahu.
Kuna kõrgharidus on ühtlasi nii avalik kui ka erahüve, eeldab eelnõu, et järeltulijate kindlama tuleviku tagamiseks osalevad üliõpilaste elamiskulude katmisel ka vanemad ning samuti on üliõpilastel võimalus võtta õppelaenu.
Esialgu on vajaduspõhise õppetoetuse suuruseks kavandatud 135 eurot, mis on ligikaudu pool alampalka. Toetuse summa muutmine sõltub elukalliduse tõusust ja riigieelarve võimalustest ning võib eelnõu koostajate kinnitusel igal aastal riigieelarves ka suureneda, kui lisavahendeid leitakse.
Eelnõu koostamisel toetati esmalt võimalust, et vajaduspõhist õppetoetust ei arvestata toimetulekutoetuse määramisel perekonna sissetulekute hulka. Eelnõu kooskõlastusringil esitati sellisele lähenemisele aga mitmeid vastuargumente. Sotsiaalhoolekanne lähtub sellest, et isikul on vastutus enda ja oma perekonnaliikmete toimetuleku eest. Samuti on läbivaks põhimõtteks, et isiku kõik sissetulekud, mis ei ole ühekordsed, võetakse toimetulekutoetuse määramisel sissetulekuna arvesse. Vajaduspõhise õppetoetuse kui igakuise toetuse väljaarvamist toimetulekutoetuse määramisel arvestatavate sissetulekute hulgast ei peetud võimalikuks ja seetõttu eelnõus sotsiaalhoolekande seaduse vastavat muudatust ka ei ole.
Kõrgharidusreformi elluviimisel on eelnõu koostajate sõnul jõutud arusaamisele, et reformi täielikuks rakendamiseks on soovitav vajaduspõhised õppetoetused jõustada samaaegselt ülejäänud reformiga, mis tähendaks vajaduspõhiste õppetoetuste rakendamist enne 2015. aastat.
Võimalus uuele süsteemile üle minna selgub riigi eelarvestrateegia 2013–2016 koostamisel. Jõustumise õppeaasta esimesel semestril on õppetoetuste väljamaksmiseks kuluv summa hinnanguliselt 3,325 miljonit eurot eeldusel, et enamus üliõpilasi asub õppekava täitma täies mahus.
Hiljem sõltub vajaminev summa üliõpilase õppimise efektiivsusest ning ka perede üldisest majanduslikust olukorrast.
Infosüsteemide loomiseks vajalikud vahenditest on 190 457 eurot nähtud ette infosüsteemide täiendamiseks ja ühildamiseks ning 100 980 eurot vajaduspõhiste õppetoetuste menetluskeskkonna loomiseks.
Seadus on kavas jõustada 1. jaanuaril 2013. Vajaduspõhist õppetoetust saavad taotleda alates 2013/14. õppeaastast immatrikuleeritud üliõpilased.
