Valitsuse kiitis tänasel istungil heaks pankrotiseaduse ja teiste seaduste muudatused, mille eesmärk on tõhustada pankrotimenetlusi ja parandada seeläbi ärikeskkonna toimimine.
Tegemist on maksejõuetusõiguse revisjoni käigus valminud eelnõuga. Saneerimismenetluse, võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluses tehtavate muudatustega tegeletakse maksejõuetusõiguse revisjoni järgmises etapis, kui võetakse üle maksejõuetuse ja saneerimise direktiiv, teatas valitsuse kommunikatsioonibüroo.
Eelnõu alusel alusel luuakse konkurentsiameti juurde maksejõuetuse teenistus. Loodava teenistuse eesmärk on uurida seadusvastaselt tekitatud maksejõuetuse põhjuseid ja suurendada võlausaldajatele tehtavate väljamaksete määra ning tagada ausam ärikeskkond, teatas justiitsministeerium.
Justiitsminister Raivo Aegi sõnul on uus teenistus vajalik, kuna praegune järelevalvesüsteem Eesti pankrotimenetlustes on ebaefektiivne.
“Täna on pankrotimenetlused pikad, kulukad ja võlausaldajate jaoks ebatõhusad. Keskmine pankrotimenetlus kestab Eestis kolm aastat, sellele kulub 9 protsenti varast ja võlausaldajate nõuete rahuldamise määr on keskmiselt kõigest 40 protsenti. Võrdlusriikides Soomes ja Saksamaal on vastavad näitajad üks aasta, 3 protsenti ja 80-90 protsenti,” ütles Aeg pressiteates.
Teisalt on teenistuse töö oluline ka riigile, kes on üks suurimaid võlausaldajaid. Creditinfo andmetel moodustasid Eesti ettevõtete võlad 2016.–2018. aasta andmetel keskmiselt kokku 33,26 miljonit eurot aastas, millest üle 40 protsendi oli maksuvõlg riigile.
Lisaks kujundaks teenistus ministeeriumi teatel ka maksejõuetuse valdkonnas ühtset praktikat ning teostaks justiitsministeeriumi asemel haldusjärelevalvet pankrotihaldurite üle.
Eelnõu kohaselt kujundatakse ümber nõuete kaitsmise ja tunnustamise kord. Praegu toimub nõuete kaitsmine selleks ette nähtud võlausaldajate koosolekul ning vaidlused nõuete üle lahendatakse eraldiseisvates ja aeganõudvates menetlustes.
Eelnõu kohaselt toimub nõuete kaitsmine edaspidi kirjalikult ja tunnustamine kohtus ühes menetluses. Viiakse sisse vastuväidete põhistamise kohustuslikkus ja täiendatakse kaitsmiseta tunnustatavate nõuete nimekirja, mille tulemusel vähenevad vaidlused nõuete üle.
Samuti nähakse ette kohtute suurem spetsialiseerumine maksejõuetusasjadele, mille tulemusel lahendavad kohtunikud asju kiiremini ja ühtlasemalt. Juriidiliste isikute maksejõuetusasjade lahendamine koondatakse Harju ja Tartu maakohtutesse. Füüsiliste isikute puhul jääb kohtualluvus samaks.
Lisaks muudetakse läbipaistvamaks ja prognoositavamaks pankrotihalduri tasustamise süsteemi. Kehtiva õiguse järgi arvestatakse halduri tasu pankrotivara suuruse alusel, haldur ei pea oma töö kohta pidama tööajaarvestust ega koostama eeldatavat tegevuskava.
Eelnõuga tehakse ettepanek, et haldur peab menetluse alguses oma kulutusi ja võimalikku tasu planeerima kõikides menetlustes ning pidama tööaja arvestust. See muudab menetluse läbipaistvamaks ja aitab kohtutel ja võlausaldajatel halduri tasu kujunemist paremini hinnata.
Füüsilise isiku pankrotimenetluses, mis on loomupoolest lihtsam, võimaldatakse tasu maksta ühekordse kindlaks määratud toimingutasuna. Haldur ei pea toimingutasu valimise korral tööajaarvestust pidama. Halduri tasu hakkab katma ka halduri üldkulusid, näiteks kulud büroo pidamisele. Sellega seoses tõstetakse halduri tasu alam- ja ülemmäärasid 21 protsenti, mis on keskmine üldkulude määr.
Laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust. Kehtiva õiguse järgi on võimalik, et juhatuse liikme puudumisel ei ole kellelgi kohustust esitada pankrotiavaldust.
Muudatusega laiendatakse pankrotiavalduse esitamise kohustust isikutele, kellel on kohustus tagada juhatuse olemasolu. Sellised isikud on näiteks osaühingu puhul nõukogu liikmed ja osanikud. Nemad ei vastuta, kui juhatus on olemas.
Seoses COVID-19 koroonaviiruse mõjust tingitud majandusliku olukorra ootamatu ja järsu muutumisega võimaldatakse eelnõuga ajutiselt saneerimiskava ja võlgade ümberkujundamise kava paindlikumalt muuta. Kehtiv õigus saneerimiskava muutmist ei võimalda. Tegemist on ajutise võimalusega ja vastava taotluse saab esitada kuni 2020. aasta lõpuni.
Seadus on planeeritud jõustuma 1. jaanuaril 2021. COVID-19 koroonaviiruse mõjuga seotud muudatused jõustuvad Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.
