Justiitsministeerium ootab osalusveebis arvamusi selle kohta, kas praegune osaühingute osade registrisse kandmise süsteem tagab piisava läbipaistvuse ja õiguskindluse.

"Praegu on võimalik osaühingu osasid soovi korral registreerida Eesti väärtpaberite keskregistris, kuid see ei ole kohustuslik," sõnas justiitsministeeriumi eraõiguse talituse nõunik Karin Rammo. "Registrisse kandmata osade võõrandamise või pantimisega võivad praktikas kaasneda siiski mitmesugused probleemid."

Näiteks juhul kui osa ei ole kantud registrisse, ei ole isikul, kes soovib seda osa omandada, võimalik kindlaks teha, kas isik, kellelt ta osa üle võtab, on ka tegelikult õigustatud isik sõlmimaks vajalikku käsutustehingut. Osaühingu juhatuse poolt peetaval omamist kajastaval osanike nimekirjal puudub nimelt õiguslik tähendus kolmandate isikute suhtes.

"Registrisse mittekantud osade pandid ei ole samuti isikutele nähtavad. Ebaselgus pantide olemasolu osas kahandab, aga paratamatult osade pantimise atraktiivsust ning suunab isikuid krediidivõimaluste otsimisel vaatama pigem muude lahenduste poole," selgitas Rammo.

Õiguskindluse ja käibevõimelisuse suurendamise nimel on kaalumisel võimalus muuta osade registreerimine osaühingutele kohustuslikuks. "Kui muudatused ette võetakse, siis võib tulemuseks olla, et osaühing ei saa enam ise vabalt valida, kas kanda osa registrisse või mitte, vaid see on tema seadusest tulenev kohustus – samamoodi nagu aktsiaseltsid on praegu kohustatud oma aktsiad registrisse kandma," ütles Rammo.

Nõunik lisas, et õigusselguse suurendamise kõrval tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka sellele, et väikeettevõtete halduskoormus ei kujuneks muudatuste tõttu liiga suureks. "Seega peaks õiguskindluse suurendamine toimuva viisil, mis ei koormaks täiendavalt ettevõtjaid ja pakuks kõigile lisaväärtust."

"Enne kui mingeid muudatusi ellu viima asuda on esmalt vaja ära kuulata ka huvirühmade arvamus, kas nad peavad regulatsiooni muutust vajalikuks. Näiteks kas nad näevad praktikas üldse probleeme seonduvalt registrisse kandmata osaühingu osade käibega ning kui näevad, siis millise põhimõttelise lahendusvõimaluse võiks valida,“ sõnas Rammo.

Ettepanekuid antud teemal saab esitada 7. veebruarini osale.ee veebilehel.

Samuti on antud teema kohta avatud ajaveeb

Lisaks on justiitsministeerium saatnud märgukirja arvamuse avaldamiseks rahandusministeeriumile, maa- ja ringkonnakohtutele, riigikohtule, finantsinspektsioonile, Eesti Pangale, Eesti Väärtpaberikeskusele, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Suurettevõtjate Assotsiatsioonile, Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile, Eesti Ühistegelisele Liidule, Eesti Akadeemilisele Õigusteaduse Seltsile, kohtunike ühingule, kohtunikuabide ühingule, juristide liidule, advokatuurile, notarite kojale, pangaliidule, Tartu ülikooli õigusteaduskonnale, linnade liidule ja maaomavalitsuste liidule.