Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (EAS) tutvustas kolmapäeval tootmisettevõtete seas läbi viidud uuringut, mille üldhinnangu kohaselt on Eestis tegutsevate tootmisettevõtete tootmisjuhtimise alane teadlikkus, kasutusel olevad võtted ja üldine küpsusaste keskpärane.

Selle põhjuseks on asjaolu, et suur hulk tootmisettevõtteid ei ole süstemaatiliselt tegelenud tootmisjuhtimise korraldamisega, teatas sihtasutus.

Uuringust nähtub, et hoolimata sellest, et töötleva tööstuse osatähtsus Eesti sisemajanduse koguproduktis (SKP) ja ekspordis on väga suur, on Eesti tootmisettevõtete tootlikkus ja tootmissüsteemi efektiivsus märkimisväärselt madalam kui Euroopas keskmiselt. Eesti ettevõtted on oma lisandväärtuselt Euroopa ühed madalamad.

"Uuringust selgus, et enamik ettevõtjatest hindab tootmisjuhtimise taset oma ettevõttes keskpäraseks, neil esineb märkimisväärseid puudusi tootmisprotsessi jälgimise ja tootmisseadmete ressursi efektiivse kasutamisega," kommenteeris EAS-i ettevõtete võimekuse direktor Pille-Liis Kello.

Ta lisas, et oma teadmisi hinnatakse paremaks kui uuringu tulemused järeldada lubavad. "Teadmistest jääb puudu just erinevate metoodikate ja nende eesmärgipärase rakendamise osas, mille põhjuseks on ilmselt puudulik eriharidus, vähene täienduskoolitus ja napp eestikeelne erialane kirjandus."

Uuringut läbi viinud Kristjan Gansi hinnangul puudub ettevõtetel tootmisprotsessi tervikefektiivsusest ülevaade ning fookus on eelkõige töötajate efektiivsuse mõõtmisel. "Samuti ei kaasata inimesi parendustegevustesse piisaval määral," märkis ta.

Murekohaks on Gansi sõnul haridus. "Tootmisjuhtimist ei õpetata ettevõtete hinnangul vajalikul tasemel ei üli- ega kutsekoolides," ütles ta.

Läbitud koolituste ja valdkondliku konsultatsiooni kvaliteeti hindasid ettevõtted pigem madalaks. Uuringust selgus ka, et üle 60 protsendi ettevõtetest ei kaasa eesmärkide saavutamisse kõiki töötajaid. Olulisimaks eesmärgiks peetakse kõrge kvaliteedi saavutamist.

Uuring viidi läbi kvantitatiivselt 184 ja kvalitatiivselt 27 tootmisettevõttes. Uuringu tellis EAS Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, selle viis läbi Tallinna tehnikaülikooli majandusteaduskonna koolituskeskus eesotsas Kristjan Gansi ja Marko Koklaga.