Eesti Kaubandus-tööstuskoda korraldas aprillis ja mais oma liikmete seas ettevõtlusprobleemide küsitluse kaardistamaks tänase ettevõtluskeskkonna kitsaskohti. Ettevõtjad tõid välja ligi 150 probleemi. Kõige rohkem probleeme tõsteti esile seoses maksudega, millele järgnesid liigse bürokraatiaga seonduvad mured. Kolmanda suure probleemina tõsteti esile ebakvaliteetset õigusloomet, mis on kaasa toonud ülereguleerimise ja seaduste liiga kiire ning piisavalt läbimõtlemata muutmise. Olulisteks probleemideks peetakse ka riigi usaldamatust ettevõtjate suhtes ning probleeme riigihangetega.
Maksuvaldkond
Ligi veerand ettevõtjate muredest on seotud maksukeskkonnaga. Leiti, et riik lähtub maksumuudatuste kavandamisel peamiselt riigieelarve tulude tõstmise eesmärgist, mitte ettevõtluskeskkonna konkurentsivõimelisemaks muutmisest. Näidetena toodi kütuseaktsiisi ning majutusteenuste käibemaksumäära tõstmist. Ettevõtjad tõid ühe probleemina välja ka selle, et eksisteerib oht, et praegust maksukeskkonda muudetakse ebasoodsamaks. Paljud ettevõtjad rõhutasid, et peavad väga oluliseks maksukeskkonna stabiilsust. Murekohtadena toodi muu hulgas välja ka kõrgeid tööjõumakse, maksupettuseid, firmaautode maksustamist, tervise- ja spordikulude ning töötajate elu- ja töökoha vaheliste transpordikulude erisoodustusmaksu.
Töövaldkond
Mitmed ettevõtjad tõdesid, et välismaalaste palkamine on endiselt liiga keeruline. Lisaks kurdeti tööohutuse nõuete täitmisega seotud liigse bürokraatia üle ning leiti, et sotsiaalmaksu miinimum takistab tööle võtmast väga väikese koormusega tööd soovivaid inimesi. Tehti ka ettepanek muuta töölepingu regulatsioon paindlikumaks. Näiteks võiks lubada lepinguid, kus töökoormus on määratud vahemikuna (nt 25-35 tundi nädalas).
Riigihanked
Paljud vastajad tõdesid, et riigihanke korraldajad on tehnilistes küsimustes tihti ebakompetentsed. Samuti leiti, et hanked on liiga hinnakesksed ning vähe pööratakse tähelepanu kvaliteedile. Lisaks rõhutati, et hankepakkumised peaksid olema võimalikult avatud. Näiteks peaksid pakkujad nägema ka üksikute osade pakkumusi, mitte vaid lõpphinda.
Keskkonnavaldkond
Ettevõtjatele valmistab jätkuvalt muret pakendiaruannete auditeerimise kohustus, mis on koormav nii ajaliselt kui rahaliselt, kuid ei täida siiski oma eesmärki. Lisaks toodi välja, et vee erikasutusloa taotlemine ja aruandlus on liiga bürokraatlikud. Esile tõsteti ka probleeme seoses ohtlike ainete regulatsiooniga.
Ehitus- ja kinnisvara valdkond
Ettevõtjate peamiseks murekohaks selles valdkonnas on liigne bürokraatia ja asjaajamise suur ajakulu, näiteks detailplaneeringu menetlemisel või ehitusloa taotlemisel.
Äriõigus
Küsitlusele vastajad leidsid, et äriõigus on üks vähestest valdkondadest, kus probleeme on vähem. Peamise murekohana tõsteti esile ettevõtte likvideerimisprotsessi, mis on liiga keeruline ja aeganõudev.
Muude probleemidena toodi välja näiteks seda, et Eesti peaks senisest rohkem panustama teede ehitusse ning vähendada tuleks võrgutasusid elektri suurtarbijate jaoks.