Eesti riigi ja Euroopa Liidu rahaga toetati 2021. aastal ettevõtteid kokku 637,8 miljoni euroga. Sellest 83% maksti riigiabi korras välja toetustena, ülejäänud tagatise, laenude või maksusoodustusena, selgus valitsusele täna esitletud Rahandusministeeriumi ülevaatest.
Abi jaguneb kaheks – riigiabiks ja vähese tähtsusega abiks. “Kogu summast moodustab riigiabi 561 miljonit eurot ning suur rõõm on, et kõige enam sai seekord abi 151 miljoni euro ulatuses keskkonnakaitse ja näiteks ligi 80 miljonit eurot läks kultuurivaldkonnas tegutsejatele,” sõnas riigihalduse minister Riina Solman. “Eelmisel aastal kasvas vähese tähtsusega abi ligi 77 miljoni euroni, mis maksti pea tervenisti välja erinevate toetustena,” lisas ta.
Suurimateks riigiabi andjateks 2021. aastal olid AS Elering (16% abi kogumahust), Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus (15%) ja Kultuuriministeerium (13%). Riigiabi osakaal sisemajanduse koguproduktis vähenes 1,22 protsendipunkti võrra.
Riigiabi on igasugune valikuline eelis, mida antakse riigi, linna või valla vahenditest ettevõtjale ja mis kasvõi potentsiaalselt võib moonutada konkurentsi ning kaubandust Euroopa Liidus. Abiks võib olla näiteks toetus, sooduslaen, tagatis, kapitalisüst, maksuvabastus jne. Ettevõtjaks loetakse majandustegevusega tegelev isik sõltumata juriidilisest vormist.
Riigiabi andmiseks esitab avalik-õiguslik asutus või riigi rahastatav asutus (Ettevõtluse Arendamise SA, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus, SA Kredex jt) Euroopa Komisjonile riigiabi teatise ning abi saab anda pärast komisjoni lubavat otsust.
Riigiabi moodustab Euroopa Liidu konkurentsipoliitika ühe osa, selle eeskirjad on olulised, et vältida konkurentsimoonutusi, mis tulenevad liikmesriikide sekkumisest teatud ettevõtete toetamiseks. Sellega tagatakse, et konkurents ettevõtjate vahel oleks õiglane ja et nii suured kui väiksemad riigid oleksid võrdsel positsioonil ning ettevõtjad saaks toetada võrdsetel alustel.
Nii tuleb potentsiaalsel abi andjal toetusmeetme kavandamisel analüüsida, kas meede võib sisaldada riigiabi, millisel eesmärgil või millist tüüpi riigiabiga on tegemist ja kas abimeetme tingimused on kooskõlas riigiabi andmise reeglitega.
Vähese tähtsusega abi on väikeses mahus antav abi, mida ei loeta riigiabiks, kuna oma väikese suuruse tõttu ei moonuta see konkurentsi ja kaubandust ning selle andmisest ei pea Euroopa Komisjoni teavitama.
