Teisipäeval kiitis Euroopa Parlament heaks ettevõtete juhtkonna soolise tasakaalu direktiivi, mille kallal töötati kümme aastat.

Direktiivi eesmärk on parandada juuliks 2026 suurettevõtete juhtorganite soolist tasakaalu ning muuta karjäärivõimalused võrdsemaks ja läbipaistvamaks. Näiteks tegevjuhtkonda mittekuuluvate liikmete seas peab sooline tasakaal olema selleks ajaks vähemalt 40:60 ning tegevjuhtkonna liikmete seas vähemalt 33:67. Juhtorganisse pääsemise põhikriteeriumiks jääb endiselt kandidaadi pädevus, teatas Euroopa Parlamendi pressiteenistus.

Börsil noteeritud ettevõtted peavad kord aastas esitama teabe juhtorganite soolise tasakaalu kohta ning vajaduse korral selgitama, kuidas nad kavatsevad seda parandada. Teave peab olema kergesti leitav ka ettevõtte veebisaidilt.

Direktiiv kehtib ainult ettevõtetele, millel on rohkem kui 250 töötajat.

Ettevõtetele, kes uusi norme ei täida, tuleb kehtestada hoiatavad ja proportsionaalsed karistused, näiteks trahvid. Kui ettevõtte juhtorgani koosseis ei vasta direktiivi nõuetele, võib kohus nõuda juhtorgani laiali saatmist.

Nüüd, mil parlament ja nõukogu on direktiivi üle ametlikult kokkuleppele jõudnud, avaldatakse õigusakt Euroopa Liidu Teatajas ja see jõustub 20 päeva pärast seda. Liikmesriigid peavad uued sätted oma õigusesse üle võtma kahe aasta jooksul.

Euroopa Komisjon esitas direktiivi ettepaneku juba 2012. aastal ja Euroopa Parlament võttis oma läbirääkimisseisukoha vastu 2013. aastal. Seejärel seisis eelnõu aga peaaegu kümme aastat nõukogus riiulil. 2022. aasta märtsis jõudsid tööhõive- ja sotsiaalministrid lõpuks ühisele seisukohale ning juunis saavutasid parlamendi ja nõukogu läbirääkijad kokkuleppe lõpliku teksti osas.

2021. aastal oli Euroopa Liidu suurimate börsil noteeritud ettevõtete juhtkonnas naisi keskmiselt 30,6 protsenti, kuid liikmesriikide vahel on suured erinevused. Näiteks Prantsusmaal on naiste osakaal suurettevõtete juhtkondades 45,3 protsenti, aga Küprosel 8,5 protsenti. Kuigi naiste esindatus juhtorganites on suurenenud, on 2022. aastal siiski vähem kui 10 protsendil Euroopa Liidu riikide suurimatel börsil noteeritud ettevõtetel naissoost esimees või tegevjuht.

Loe lähemalt SIIT.