Eesti ärikultuuris kasutatakse veel vähe huumorit, kuigi selle abil saab inimesi kiiremini meeskonda siduda.

Meie firmade juhid arvavad enamasti, et töö on tõsine asi ja nali mõjub selle juures kohatult. Mõnes mõttes on see ka õige, sest kui ikka jama majas on, pole aega enam nalja teha.

Osaliselt on liigne tõsisus põhjustatud kartusest, et kui hakata nalja tegema, siis läheb kord käest ära. Lihtsam on hoida vahel raudne eesriie. Ühel hetkel juht aga avastab, et käsuliin ei toimi ning töötajad loevad teiste firmade tööpakkumisi.

Juhtimiskonsultant Mati Ruul väidab, et igas hästi töötavas meeskonnas peitub üks meeleolulooja. “Nad on emotsionaalsed rollitäitjad. Vahel on vaja öelda õiges kohas, et mis te nüüd vaidlete tühja asja pärast. Väga hea, kui selle rolli võtab enda kanda juht. Aga kui juhile see kuidagi ei istu, siis saab meeleolu loomist ka ära delegeerida.”

Kalevi peatreeneri Andres Sõbra sõnul on nalja kasutamine äris ja spordis väga oluline. “Huumori abil kleepub meeskond paremini kokku. Igas meeskonnas on nõrku lülisid, kes sageli tunnevad alaväärsust. Kuid ometi nende teatud oskused meeskonnas olulised. Head ei saaks olla ilma nõrgemate abita. Naer seob omavahel tugevamad ja nõrgemad mängijad. Kui juht viskab nõrgemale liikmele mõne killu, siis võetakse seda tavaliselt komplimendina, mis tekitab hea enesetunde. Selline sõbralik aasimine mõjub kõigile ergutavalt.”

Nali ergutab nõrgemat meeskonnaliiget

Sõber arvab, et ka nõrgem mängija on mõnes teises situatsioonis sageli teistest üle. See aga tõstab tema enesekindlust meeskonnaliikmena ja kindlasti mõjutab töötulemust.

“Näiteks Soomes viisin naiskonna teatrisse. See oli neile meeldejääv sündmus, mida ka edaspidi treeningul meelde tuletati. Oluline oli, et nad said ilusad riided selga panna ja välja tuua ka teisi tugevusi peale mänguoskuse. Näiteks naine, kes mänguplatsil pole ehk kõige tugevam, saab näidata oma ilu. See on naistele väga oluline ja tõstab enesekindlust.”

Tähtis on, et treener pakub sellise nüansi välja. Järgmisel päeval platsil on, mida meenutada. See ainult liidab tiimi. Firmas on täpselt samamoodi. Juht peab selle eest vastutama, et iga liige tunneks ennast millegi poolest väärtustatuna.

Ka Mati Ruul arvab, et morn olek reeglina ei aita juhti. “Töötajad panevad seda kohe tähele ja hakkavad mõtlema, kas nad on midagi valesti teinud.

See tekitab lumepalliefekti, sest üks pisiasi tekitab teise ja probleem kasvab ja veereb, kuni keegi õigel ajal käe ette paneb. Kui töötaja ei ole positiivne, siis ta ei ole pühendunud.