Jätkusuutlik ettevõtlus annab konkurentsieelise – seda eriti eksportööridele, ja selle tähtsus ajas aina suureneb. Selleks, et koostada oma jätkusuutlikkuse tulemuslikkuse kohta kvaliteetne aruanne, on oluline mõista ja koguda keskkonna-, sotsiaal- ning juhtimisaspektidega (ESG) seotud andmeid.

Ligikaudu 11 000 Euroopa Liidus tegutsevat ettevõtet koostavad juba täna nn mittefinantsaruandeid. Nendeks on börsifirmad ja ettevõtted, mis annavad tööd rohkem kui 500 inimesele ning vastavad ka ühele kahest kriteeriumist – ettevõtte koguvarad ületavad 20 miljonit eurot või käive ületab 40 miljonit eurot.

Umbes aasta tagasi jõustus Euroopa Liidus Kestlikkusaruandluse direktiiv (CSRD), mis täpsustab praeguseid jätkusuutlikkusteabe avalikustamise sisunõudeid ja laiendab avalikustamise kohustust seniselt 11 000 ettevõttelt ligikaudu 50 000 Euroopa Liidu ettevõttele. Direktiivi nõuded jõuavad Eesti seadustesse hiljemalt juulis 2024. Uue aruandluskohustusega ettevõtteid saab Eestis olema ligikaudu 300-350, sõltuvalt kui palju rakendatakse konsolideerimise erandit.

Direktiiv kohaldub ettevõtetele alates 2024. aastast, laienedes järk-järgult sõltuvalt ettevõtte suurusest. Direktiivi nõuded kohalduvad:

• alates 2024. majandusaastast (teave esitatakse 2025. a) suurtele avaliku huvi üksustele, kellel on üle 500 töötaja ehk need ettevõtted, kellele kohaldub juba täna mittefinantsteabe avalikustamise kohustus;
• 2025. majandusaastast (esitatakse 2026. a)  kõigile suurettevõtetele, kes täidavad vähemalt kaks järgmist näitajat kahel järjestikusel aastal: 250 või rohkem töötajat; müügitulu 40 mln eurot; bilansimaht 20 mln eurot;
• 2026. majandusaastast (esitatakse 2027. a) börsil noteeritud väike ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Ettevõte peab edaspidi hindama ja avalikustama lisaks keskkonna- ja ühiskondlikele mõjudele ka jätkusuutlikkuse riskide ja võimaluste mõjusid ettevõtte finantsnäitajatele. Siia alla kuuluvad näiteks kliima- ja keskkonnamuutustest tingitud tooraine kättesaadavus, võimalikud tootmiskatkestused või ka turumuutused ja mainekahju. Seejuures peab mõjusid ja riske hindama ettevõtte kogu väärtusahelas, kaasates nii tarnijad ja olulisemad äripartnerid, töötajad ja tarbijad. Sisuliselt on tegu riskihinnanguga, mis annab ettevõtte võimekusest parema pildid ka koostööpartneritele.

Probleemiks on andmete kättesaadavus

Jätkusuutlikkuse aruandluse koostamisel tuleb seada konkreetsed ja mõõdetavad eesmärgid. Ettevõttel peavad olema konkreetsed andmed, et tõestada, mida ta on jätkusuutlikkuse valdkonnas ära teinud. Keskkonna ja kliimaga seotud andmed on kvantitatiivsed, näiteks andmed heitkoguste vähendamise, energiatõhususe ja jäätmemahu kohta. Samas juhtimise ja sotsiaalse vastutuse andmed peavad olema ka kvalitatiivsed ehk kirjeldavad. Need võivad olla sätestatud näiteks poliitikates, suunistes ja rahvusvahelistes põhimõtetes, mida ettevõte saab järgida.

Sõltuvalt äritegevusest on jätkusuutlikkuse andmeid eri liiki, sest tootmis- või transpordiettevõtted keskenduvad ühtedele aspektidele, samal ajal kui teenindus- või kaubandusettevõtted keskenduvad teistele. Lisaks peaks jätkusuutlikkuse aruanne sisaldama ka teavet ettevõtte äripartnerite ja tarnijate kohta, mistõttu peaks ettevõte looma süsteemi andmete ja teabe õigeaegseks kogumiseks.

Jätkusuutlikud ettevõtted tõmbavad töötajaid ligi

Finantssektor on mänginud ja mängib ka edaspidi jätkusuutlikkuse eesmärkide saavutamisel olulist rolli. Kapitalivood voolavad üha enam ettevõtetesse ja majandusharudesse, mis pingutavad selle nimel, et minimeerida keskkonnakahju ja saada sotsiaalselt vastutustundlikumaks ning oma juhtimises läbipaistvamaks. Selle tulemusena muutub kapital motiveerivaks ja julgustavaks teguriks ettevõtetele, kes tunnistavad, et jätkusuutlikkus on organisatsiooni edukuse seisukohalt vajalik. Lisaks on see juba muutunud konkurentsieeliseks töötajate värbamisel, sest inimesed soovivad töötada jätkusuutlikes ettevõtetes. KPMG poolt Suurbritannias läbi viidud uuringu kohaselt ootab 46% töötajatest, et nende tööandja peab tähtsaks jätkusuutlikku tegevust ning 20% on tagasi lükanud tööpakkumise, kui tööandja vaade ESG-le ei olnud kooskõlas nende väärtustega.

Jätkusuutlikkus tuleneb peamiselt mõtteviisi muutumisest ja asjakohasest tegutsemisest – alates suhtumisest keskkonda kuni suhtumiseni töötajatesse ja ühiskonda tervikuna. Ettevõtte suurus ei ole oluline – me kõik oleme sellesse muutumisprotsessi kaasatud, kasvõi ainult seetõttu, et meie äripartnerid saavad meid kõiki oma jätkusuutlikkuse radaril jälgida. Seega ei ole jätkusuutlikkus mitte ainult Euroopa Liidu nõue, vaid ka ettevõtete arengu ja ellujäämise eeltingimus.