1. aprillil 2021 jõustusid täitemenetluse seadustikus (TMS) ja tsiviilseadustiku üldosa seaduses (TsÜS) olulised muudatused täitmise aegumisest tingitud täitemenetluse lõpetamise regulatsioonis. 5. aprillil 2021 jõudis kätte aeg, mil kehtiva regulatsiooni kohaselt aegus suur hulk sundtäitmisel olevaid nõudeid. Selleks et ennetada sellest tulenevat massilist pöördumist kohtute poole, tekkis põhjendatud vajadus seadusemuudatuse järele, mis näeks seni kehtinud õigusega võrreldes ette lihtsama võimaluse lõpetada täitemenetlus täitmise aegumise tõttu.
Artiklis vaadatakse põgusalt tagasi TsÜS-i §-s 157 sätestatud aegumistähtaja kujunemisloole ja kajastatakse mõningaid küsimusi, mis viimaste seadusemuudatuste väljatöötamisel diskussiooni tekitasid. Eelkõige oli selleks täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaja pikkus. Aegumist kajastatakse artiklis eelkõige nõuete sundtäitmise kontekstis.
Aegumise mõiste on avatud TsÜS-i § 142 lõikes 1, mille kohaselt aegub õigus nõuda teiselt isikult teo tegemist või sellest hoidumist (nõue) seaduses sätestatud tähtaja (aegumistähtaeg) jooksul. Kõik eraõigussuhetest tulenevad nõuded alluvad põhimõtteliselt aegumisele. Aegumise eesmärke määratletakse õiguskirjanduses erinevalt. Esmane eesmärk on kaitsta võlgnikku, kellel võib aja möödudes olla raskem esitada nõudele vastuväiteid, kuna tõendid ei pruugi talle olla enam kättesaadavad. Teiseks tagab aegumine võlgniku käsutusvabaduse, kuna ta ei pea lõpmatuseni hoidma vahendeid võimalike kohustuste täitmiseks. Aegumist õigustavad ka üldine õigusrahu ja õiguskindluse põhimõte, seetõttu teenib aegumine ka avalikke huve, kuna olukordi, mis on püsinud vaidlustamata pikema aja vältel, tuleks sellisena tunnustada ka õiguslikul alusel. Aegumine teenib ka majanduskäibe vajadusi, kuna see võimaldab õigusvaidlusi kiiremini lahendada ja vabastab kohtud vanade nõuete sisulise lahendamise vaidlustest. Võlgniku vaatest tuleb silmas pidada ka õiguspärase ootuse põhimõtet, st et õiguskorras eksisteerib võimalus võlgadest vabaneda ja eluga edasi minna. Kui aegumistähtaeg on ebainimlikult pikk, siis võib kujuneda olukord, kus inimene peab näiteks (kergekäeliselt) võetud laenukohustust täitma kogu oma elu. Sellega võib kaasneda olukord, kus inimene kaotab usu ja lootuse võlast kunagi vabaneda ja võlavabalt edasi elada, on oht, et inimene loobub töötegemisest ning hakkab sõltuma riigi sotsiaalsüsteemist.
Artikkel on avaldatud ajakirjas Õiguskeel nr 3/2021
