Eesti tippadvokaadid teenivad enamiku oma kõrgest sissetulekust dividendidena ja maksavad tasust ainult 10-20 protsendi pealt sotsiaalmaksu, kirjutab Äripäev.

Ajalehe andmeil maksuametini jõudnud ka info, et mõnes advokaadibüroos võidakse dividendidena võetavaid summasid kasutada omanikeringi mittekuuluvatele töötajatele varjatud lisatasu ehk sisuliselt ümbrikupalga maksmiseks.

Ajal, mil on tõstatunud vajadus eristada aktiivne tulu passiivsest tulust ehk dividendid palgast, näitavad 31 suurema advokaadibüroo aastaaruanded, et büroode osanikest juhid määravad endale palka võimalikult minimaalselt.

Näiteks 2008. aastal võtsid suuremate advokaadibüroode 49 juhatuse liiget, kes kõik on eranditult ka osanikud, ajalehe andmeil dividendidena netosummana välja keskmiselt 154.143 krooni kuus, samal ajal kui nende keskmine kuupalk ületab veidi Eesti keskmist palka ehk on 15.911 krooni bruto.

Juhatuse liikme tasu jääb kõvasti alla ka nende advokaadibüroode keskmisele palgale, mis oli 28.460 brutokrooni.

Statistiliselt on juhatuse liikme tasu väike ka seetõttu, et umbes pooled suurematest büroodest ei maksnud oma juhatuse liikmele üldse tasu.

Ajalehe hinnangul on küsimus selles, kas juriidilises vormis dividendi näol makstakse palka. Selle piiri määratlemise üle toimuvad arutlused praegu nii maksuametis kui ka suuremates advokaadi- ja audiitoribüroodes.

Lähtuvalt kevadisest ringkonnakohtu otsusest võib maksuamet dividendide maksmist palga asemel pidada maksudest kõrvalehiilimiseks, kui selleks on piisavalt tõendeid.

Advokatuuri esimees Aivar Pilv rääkis, et advokatuuri tasandil ei ole reguleeritud palga ja dividendide vahe küsimust. Selles suhtes kehtivad advokaadibüroodele täpselt samasugused reeglid nagu teistele äriühingutele.

"Mina selles probleemi ei näe, kui ettevõte teenib kasumit ja osanikud seda jaotavad. Mina sellist ärimudelit ei tea, kus kasumit võetakse ainult palgana välja," sõnas Pilv.