Aprilli eest tasuti maksu- ja tolliametile 583,9 miljonit eurot maksutulu, mida on 2,3 protsenti vähem kui 2019. aasta samal kuul.

2020. aasta nelja esimese kuuga on lisaeelarvega aastaks kavandatud maksutulust täidetud 31,2 protsenti (vt tabel 1). Aprilli aktsiiside ja käibemaksu tasumises kajastub viirusepuhangu põhjustatud eriolukorra mõju suuremal määral kui märtsis, kuid tööjõumaksude puhul on eeldatavalt sügavam langus veel ees.

Käibemaksu tasumise langus oli aprillis eelmise kuuga võrreldes ligi 5 protsendipunkti võrra väiksem ehk 15,8 protsenti. Muutus oli tingitud sügavamast ettevõtete käibelangusest võrreldes eelmise kuuga, kuid samal ajal maksuvõlgnevused vähenesid.

Eriolukorra piirangute leevendamise järel lõppes ka 0-määraga tasumata maksukohustuse intressi soodusperiood, mis tõi kaasa käibemaksuvõla 12 miljoni euro suuruse languse eelmise kuuga võrreldes. Käibemaksuvõlg on suurim hulgikaubanduse ning hoonete ehituse tegevusalal, vastavalt 63 ja 13 miljonit eurot. Hulgikaubanduses vähenes maksuvõlg kõige enam ehk 3,5 miljoni võrra.

Tegevusaladest kasvas aprillis käibemaksu tasumise kohustus (deklareerimine) enim taime- ja loomakasvatuses ning langes hulgikaubanduses, kus kohustus kasvas/langes 2019. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 32 ja 27 protsenti. Taime- ja loomakasvatuse kasv tulenes teravilja ja kaunvilja müügi kasvust. Hulgikaubanduse käibe langus oli tingitud eelkõige mootorikütuste hulgimüügi ja teravilja hulgimüügi vähenemisest.

Aktsiiside nelja kuu tulu kokku moodustab 233,2 miljonit eurot, mida on 33 protsenti vähem kui 2019. aasta samal perioodil. Aprillikuu tasumisi mõjutasid oluliselt eriolukorras kehtinud liikumispiirangud, mille tõttu langesid nii kütuste müügid lõpptarbijale kui ka alkoholi soetused, lisaks suurenes võlgnevus.

Kütuseaktsiisi tasumine suurenes aprillis 45 protsenti, seda põhjusel, et eelmisel aastal realiseeriti aprillis varusid ning seega deklareerimise tase oli toona tavapärasest madalam. Vaatamata kasvule aastases võrdluses oli aprillis veel kütuste deklareerimine tavapärasest tasemest keskmiselt 30 protsenti madalam. Müük lõpptarbijale vähenesid eelmise aastaga võrreldes nii bensiinil kui diislikütusel, vastavalt 29,4 ja 12,8 protsenti.

Alkoholiaktsiisi tasumine vähenes aprillis 34 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Alkoholi deklareerimist aprillis mõjutas eelmise kuu kõrge soetus, mille tõttu langesid deklareeritavad kogused võrreldes eelmise aastaga nii kangel alkoholil kui ka õllel, vastavalt 6,5 ja 13,3 protsenti.

Tööjõumakse mõjutav palgafond pöördus aprillis langusse eriolukorra mõju ei ole veel täiel määral avaldunud

Aprillis aeglustus palgakasv 2,2 protsendile. Palga hulka ei ole arvestatud töötukassa makstavat töötasu hüvitist. Suurematest sektoritest langes palgakasv kõige enam jaekaubanduses (11,5 protsendipunkti võrra -2,8 protsendile), väiksematest majutuses ja toitlustuses (42,2 protsendipunkti võrra -33,8 protsendile). Palgakasvu aitasid positiivsena hoida suurtest sektoritest veondus ja laondus, haridus ja avalik haldus (vastavalt 8,1-, 6,8- ja 6,4-protsendilise palgakasvuga).

Töökohtade arvu langus süvenes aprillis 2,8 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Suurtest sektoritest langes töökohtade arv kõige enam halduses (4,4 protsendipunkti võrra -4,5 protsendile), väiksematest majutuses ja toitlustuses (10,6 protsendipunkti võrra -10,9 protsendile). Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust on langenud 2018. aasta alguse tasemele ulatudes aprillis 58,6 protsendini.

Palgafond (töötasu hüvitiseta) pöördus seega aprillis 0,7-protsendilisse langusesse võrreldes eelmise aastaga (vt joonis 1). Tuleb aga arvestada, et aprilli kohta esitatud deklaratsioonid kajastavad suures osas märtsis tehtud tööd, mistõttu eriolukorra mõju palgafondile avaldub ilmselt suuremas mahus järgmistel kuudel. Tegevusalade lõikes (vt joonis 2) oli nii eelmise aasta kui eelmise kuuga protsentuaalselt kõige suurem langus majutuses ja toitlustuses (vastavalt -41,0 ja -42,8 protsenti). Palgafondi kasvu vedas finants- ja kindlustussektor (vastavalt 14,0 ja 11,2 protsenti).

Sotsiaalmaksu tasumise langus vähenes märtsi -4,0 protsendilt aprilli -0,2 protsendile. Seda selgitab sotsiaalmaksu võla kasv, mis märtsis oli suurem kui aprillis (vastavalt 29,1 ja 8,8 miljonit eurot). Tasumist toetas aprillis töötukassa makstav sotsiaalmaks töötasu hüvitiselt 6,5 miljoni euro ulatuses.

Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine püsis eelmise aasta tasemel. Tulumaksu tagastati aprillis 12 miljonit ehk ligi 4 miljonit enam kui möödunud aastal. Võlg kasvas kohalike omavalitsuste eraldise osas 11,5 miljonit eurot, tehnilisel põhjusel oli ka eelmisel aastal kõrge baas, mistõttu laekumine kohalikele omavalitsustele vähenes aprillis 8,5 protsenti.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumist vähendab madalam maksumäär

Aprillis ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 34,6 miljoni euroni, kasvades 35,8 protsenti ehk 9,1 miljonit eurot võrreldes eelmise aastaga. See tulenes erasektori jaotatud kasumilt tasutud tulumaksust, mis kasvas 10 miljoni võrra. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui ka regulaarselt jaotatava kasumi madalam tulumaksumäär (14 protsenti).

Nelja kuuga on madalama määraga tulumaksu deklareeritud 31,7 miljonit, mida on 16,6 miljonit enam kui möödunud aastal. Lisaks on krediidiasutustel õigus arvata tulumaksust maha 2019. aastal tasutud avansiline tulumaks, kuid tõenäoliselt pangad sel aastal majanduslanguse tingimustes likviidsuse säilitamiseks kasumit ei jaota, seega jääb see võimalus kasutamata.

Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab residendist füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendiline tulumaks 14-protsendilise määraga maksustatud dividendidelt. Nelja kuuga on seda füüsilise isiku tulumaksuna laekunud 7,3 miljonit eurot ehk 3 miljonit enam kui eelmisel aastal.

Joonis 1. Palgafondi kasv %, võrreldes eelmise aastaga (töötasu hüvitiseta):

Joonis 2. Palgafondi kasv sektoriti %, võrreldes eelmise aasta ja eelmise kuuga (töötasu hüvitiseta).

Valitsussektori eelarvepuudujääk kasvas 2,3 protsendini SKPst

Aprilli lõpuks ulatus valitsussektori eelarvepuudujääk 2,3 protsendini SKP-st ehk 587 miljoni euroni. Võrreldes 2019. aasta aprilli lõpu seisuga on puudujääk 440 miljoni võrra suurem, mis tuleb peamiselt keskvalitsusest ja mille peamiseks põhjuseks on vähenenud maksulaekumine (ca 140 miljonit võrreldes eelmise aastaga). Lisaks on riigieelarvesse laekunud väiksemad tulud vara võõrandamisest, keskkonnatasudest ning heitmekvootide müügist.

Mitmed riigieelarve kulud on kasvanud, eelkõige riigieelarvest antavad toetused sh sotsiaaltoetused ja pensionid ning investeeringud. Riigieelarve majandamiskulud on samas vähenenud juba mitmendat kuud järjest. Kriisi mõju peegeldub ka kohalike omavalitsuste ja sotsiaalkindlustusfondide positsioonis, mis on samuti halvemas seisus kui aasta varem.

Täpsemat ülevaadet veebruari ja aasta kahe esimese kuu maksutulust slaididel.