Eesti Väike ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) kutsub ettevõtjaid toetama EVEA algatust lõpetada kehtivas seaduses juhatuse liikme vastutusotsuse aegumistähtaja ebaselgus.
2013. aasta lõpust pöördus EVEA rahandusministeerium poole seoses mitmete jõustunud maksukorralduse seaduse muudatustega, millega lühendati aegumistähtaegu tulenevalt õigusrahu ja õiguskindluse põhimõtetest, aga ka tulenevalt asjaolust, et vanade maksuvõlgadega tegelemine on äärmiselt ebaefektiivne. Samas sätestati MKS § 99 lõikes 3, et vastutusotsuse tegemise menetluse ajaks maksusumma määramise aegumine ei peatu. Tuleb möönda, et eelnevalt viidatud § 99 täiendus võib tekitada segadust ja luua mulje, et eelnevalt, äriühingu suhtes toimuva maksumenetluse ajaks, võib juhatuse liikme suhtes vastutusotsuse aegumine peatuda. Enam kui 10 aastat on maksuhaldur lähtunud õigest seisukohast, et juhatuse liikme vastutuse tähtaeg ei pikene peatumise tõttu.
Käesolevaks ajaks on selgunud, et maksu- ja tolliamet on aga alustanud praktika kujundamist, kuna 2013. a kevad-suvel on maksuhaldur alustanud vastutusmenetlusi juhatuste liikmete suhtes asjades, kus kahtluse alla pandud maksudeklaratsioonid on esitatud enam kui kuus aastat tagasi. Olukorras, kus seadusandja lühendas eri õigusharudes äriühingu juhatuse liikmete vastutusele kehtivaid aegumistähtaegu ja MKS §-s 98 toodud tähtaegu viiele aastale, on eriti kummastav praktika loomise katse, mille kohaselt juhatuse liikme vastutuse aegumise ülempiiri ei näigi olevat.
Eeltoodust tulenevalt tegime ettepaneku maksukorralduse seaduse muutmiseks, et näiline ebaselgus juhatuse liikme vastutusotsuse aegumise peatumises kõrvaldataks.
Rahandusministeerium vastas EVEAle järgmist: "olete maksukorralduse seadusest õigesti järeldanud, et vastutusotsuse tegemisel tuleb kohaldada maksuotsuse regulatsiooni. Seda nii seaduse varasema kui ka kehtiva redaktsiooni kohaselt. Vastutusotsuse tegemise ajaks aegumine ei peatu. Aegumine võib peatud revisjoni läbiviimise ajaks.
Vastutusmenetlust käsitlev normistik maksukorralduse seaduses on plaanis 2014. aasta jooksul tervikuna üle vaadata. Seaduse muutmisvajadused saame otsustada peale kehtiva regulatsiooni terviklikku analüüsi."
2014. aasta hakkab vaikselt ühele poole saama, kuid tagasisidet, kuhu ollakse jõutud, ei ole endiselt. Eeltoodust tulenevalt soovime antud muudatusettepaneku teha otse riigikogu rahanduskomisjonile.
Et hääl kostuks tugevamini palume inimeste toetust kirjeldatud seadusemuudatuse vastuvõtmiseks.
Toetusallkirja saab anda EVEA kodulehel, EVEA kontoris (Pärnu mnt 21, Tallinn); advokaadibüroo Hansa Law Offices kontoris (Gonsiori 7, Tallinn) restoranis Kamahouse (Kopli 25, Tallinn).
Lisainfo: Kristi Hunt, EVEA kommunikatsioonidirektor (kristi.hunt@evea.ee; 522 2309)
Advokaadibüroo Hansa Law Offices on koostanud probleemikirjelduse memo
MEMO
Maksukorralduse seaduse muudatuste kohta
13.10.2014
01.07.2013 jõustusid mitmed maksukorralduse seaduse muudatused, millega lühendati aegumistähtaegu tulenevalt õigusrahu ja õiguskindluse põhimõtetest, aga ka tulenevalt asjaolust, et vanade maksuvõlgadega tegelemine on äärmiselt ebaefektiivne. Samas sätestati MKS § 99 lõikes 3, et vastutusotsuse tegemise menetluse ajaks maksusumma määramise aegumine ei peatu. Tuleb möönda, et eelnevalt viidatud § 99 täiendus võib tekitada segadust ja luua mulje, et eelnevalt, äriühingu suhtes toimuva maksumenetluse ajaks, võib vastutusotsuse aegumine peatuda.
Käesolevaks ajaks on selgunud, et § 99 lõige 3 on hakanud kujundama juba maksu- ja tolliameti praktikat, kuna 2013. a kevad-suvel on maksuhaldur alustanud vastutusmenetlusi juhatuste liikmete suhtes asjades, kus kahtluse alla pandud maksudeklaratsioonid on esitatud enam kui kuus aastat tagasi.
Ehkki ilmselt lõpuks (kahe-kolme aasta jooksul) vähemalt riigikohtu tasandil selgub, et vastutusmenetluse alustamise aegumistähtaegu ei saa tõlgendada laiendavalt ning kehtiv viieaastane (varem kuueaastane) aegumistähtaeg on vastutusmenetluse alustamise suhtes absoluutne, on kümnete sarnaste vastutusmenetluste, seejärel kohtuvaidluste ainuüksi alustamine riigi õiguskorra ja maine seisukohalt enam kui küsitav. Ebaselgus juhatuse liikme vastutuses ja hüplik halduspraktika muutmine ei aita kaasa ettevõtluskeskkonnale.
Eeltoodust tulenevalt oleme seisukohal, et maksukorralduse seadust tuleks muuta, täiendades MKS § 96 taoliselt, et näiline ebaselgus juhatuse liikme vastutusotsuse aegumise peatumises kõrvaldataks. Samas rõhutame, et ka praegune MKS säte ja mõte tegelikult vastupidiselt MTA värskelt kujundatavale halduspraktikale ei luba juhatuse liikme suhtes aegumistähtaja laiendavalt tõlgendamist.
Kehtiva MKS § 96 (vastutusotsus) viitab vaid §-le 98 (aegumistähtajad), kuid ei viita §-le 99, mis näeb ette aegumistähtaja peatumise alused. Kuivõrd §-s 96 puudub viide §-le 99, tuleb asuda seisukohale, et ka praegu vastutusotsuse aegumistähtajad ei peatu seoses äriühingu revisjoniga või muudel äriühingut puudutavatel MKS § 99 nimetatud alustel. Vastupidine tõlgendus, mille kohaselt §-s 96 puuduv viide "leitakse" § 99 abil ja nii peatatakse juhatuse liikme suhtes aegumistähtaegade kulgemine, oleks haldusõiguses mittekohaldatav lubamatult laiendav tõlgendus ning seega õigusriigile mittekohane.
See tähendaks aga juhatuse liikme vastutuse piiride nihutamist määramatusesse, sest viieaastase (varem kuueaastase) aegumistähtaja peatamisel näiteks seoses revisjoniga kaheks aastaks ja kohtuvaidlusega veel kaheks aastaks (mõlemad on praktikas suhteliselt tavalised menetlusajad), saaks juhatuse liikme suhtes alustada vastutusmenetlust ka näiteks 10 ja enama aasta möödumisel maksudeklaratsiooni esitamisest. Nimetatu oleks ilmselgelt ebamõistlik ja vastuolus MKS § 10 lg 3 sätestatud kiire ning efektiivse menetluse põhimõttega.
Samuti ei oleks aegumise peatamine juhatuse liikme suhtes määramata ajaks kooskõlas ka teiste õigusharude regulatsioonist tuleneva aegumise kohaldamisega. Näiteks on äriseadustiku § 315 lõikes 3 sätestatud juhatuse liikme vastutuse aegumistähtajaks 5 aastat, mida riigikohtu tsiviilkolleegium selgitas oma 08.05.2013 lahendis 3-2-1-191-12. Karistusõiguses on isiku, sh juhatuse liikme kriminaalvastutusele võtmise üldine aegumistähtaeg viis aastat. TsÜS § 150 lõikes 1 on nõude aegumistähtaeg kolm aastat ajast, mil õigustatud isik kahjust ja kahju hüvitama kohustatud isikust teada sai või pidi teada saama. Tasub meenutada, et äriühingu kui õigusliku abstraktsiooni olemuseks ja isegi üheks oluliseks eesmärgiks ongi vastutuse piiramine.
Ilmselt on raske põhjendada, miks peaks aegumine haldusmenetluses maksuasjas kulgema juhatuse liikme suhtes ilma mõistliku lõpptähtajata, samas kui tsiviil-ja kriminaalasjades on nõude esitamine piiritletud viie aastaga (siinkohal ei hakka arutlema puhtteoreetiliste õiguslike konstruktsioonide üle, mis võimaldaks väita teisiti).
Olukorras, kus seadusandja lühendas eri õigusharudes äriühingu juhatuse liikmete vastutusele kehtivaid aegumistähtaegu ja MKS §-s 98 toodud tähtaegu viiele aastale, on eriti kummastav praktika loomise katse, mille kohaselt juhatuse liikme vastutuse aegumise ülempiiri ei näigi olevat.
Lugupidamisega
Vahur Kivistik vandeadvokaat
Lisad
