Euroopa transpordiministrite enamus pooldas raskeveokite uusi maksustamisreegleid, Eesti jäi selles erapooletuks.
Raskeveokimaks ehk Brüsseli kõnepruugis tuuleklaasikleebise järgi nime saanud eurovinjett on põhjustanud vaidlusi pikka aega. Suurem osa liikmesriikidest leiab, et maks teeb maanteevõrgu kasutamise optimaalsemaks ja kaubaveod suunatakse keskkonnasõbralikematele transpordiliikidele – raudteele ja laevadele.
Eesti jättis esmaspäevasel Euroopa Liidu transpordiministrite kohtumisel hääletamata, sest teedevõrgu otsene maksustamine ei ole hetkel päevakorras ning täiendav maksustamine pole sotsiaal-poliitilisest vaatenurgast otstarbekas.
Majandus- ja kommunikatsiooniminister Edgar Savisaar ütles Aktuaalsele kaamerale, et Eesti esialgu veokimaksu ei rakenda.
“Me tahame näha, kuidas see maks töötab. Kui selle tagajärg on see, et Eesti maanteed ummistuvad näiteks Poola veoautodest ja me leiame, et on väga soodne seda maksu võtta, siis võib-olla mõne aasta pärast otsustame teisiti, aga praegu me seda maksu ei rakenda,” sõnas Savisaar.
Raskeveokimaksul on siiski otsene mõju Eesti välisturgudel tegutsevatele ettevõtjatele, sest veokulude tõus toob paratamatult kaasa eksport- ja importkaupade hindade kasvu.
