Jaanuari eest laekus maksu- ja tolliametile 663,2 miljonit eurot maksutulu, mida on 4,4 protsenti enam kui 2020. aasta esimesel kuul. Kõige enam kasvas nii protsentuaalselt kui mahu poolest kütuseaktsiis, mille laekumine oli mullu ettevarumise tõttu tavapärasest madalam. Tööjõumakse mõjutav palgafond on viimastel kuudel kasvanud. Kohalikele omavalitsustele eraldatav füüsilise isiku tulumaks kasvas jaanuaris 3,5 protsenti.
Käibemaksu tasumine suurenes jaanuaris eelmise aasta sama ajaga võrreldes 1,6 protsenti ehk kolme miljoni euro võrra. Jaanuarikuu mõõdukas kasv oli tingitud eelkõige maksuvõla langusest 3,6 miljoni euro võrra. Käibemaksu tasumise kohustus (deklareerimine) vähenes võrreldes eelmise aastaga 1,3 protsenti. Ettevõtete kogukäive püsis eelmise aasta taseme lähedal. Tegevusalade lõikes panustasid jaanuaris käibemaksu tasumisse oluliselt jaekaubandus ning kinnisvara, kus kasv oli vastavalt 9 ja 33 protsenti.
Aktsiiside jaanuarikuu tasumine suurenes 40,8 protsenti võrreldes eelmise aasta sama kuuga. Kasvu panustas enim kütuseaktsiisi laekumine, mille mitmekordne kasv tulenes eelmise aasta madalast tasemest – 2019. aasta detsembris varuti kütust tavapärasest enam. Kõrgest kasvunäitajast hoolimata oli kütuseaktsiisi tasumine jaanuaris tavapärane ning vastas prognoositule.
Nii mootorikütuse deklareerimine kui ka müük lõpptarbijale järgib trendi, kus bensiini tarbimine väheneb ning diislikütuse tarbimine suureneb. Jaanuaris vähenes bensiini müük 3,3 protsenti, samas kui diislikütuse müük kasvas 16,1 protsenti. Diislikütuse kasvu taga oli peamiselt soodsam hind võrreldes eelmise aastaga ning piirülese tankimise märgatav vähenemine.
Tööjõumakse mõjutav palgafond on kasvanud, suurim mõjutaja on COVID-19 kriis
Jaanuaris kiirenes keskmise töötasu kasv 5,6 protsendini, kasvu vedas tervishoid 10,7 protsendiga. Keskmine töötasu langes ainsana majutuses ja toitlustuses, kus see vähenes 5 protsenti. Suurematest sektoritest oli kasv aeglaseim halduses, kus töötasu tõusis 0,6 protsenti.
Töökohtade arvu langus süvenes jaanuaris 4 protsendini ehk kadunud on ligikaudu 25 000 töökohta. Suurtest sektoritest langes töökohtade arv kõige enam halduses, kus vähenemine oli 10,9 protsenti, väiksema töötaja arvuga valdkondadest aga majutuses ja toitlustuses, kus töökohti on 30,3 protsenti aastatagusest vähem. Maksu- ja tolliametile deklareeritud töötajate osakaal tööealisest rahvastikust vähenes samuti ning ulatus jaanuaris 58,3 protsendini.
Palgafondi tõus aeglustus jaanuaris 1,5 protsendile võrreldes eelmise aastaga. Tegevusalade lõikes oli jaanuaris statistiliselt kõige suurem langus mäetööstuses 34,8 protsenti, kuna sel kuul liikus ligikaudu 900 inimest mäetööstuse sektorist energeetikasse, mis tõstis omakorda viimase palgafondi kasvu 16,8 protsendile. Jättes selle moonutuse kõrvale, vedas palgafondi kasvu tervishoid, kus tõus oli 14 protsenti, samas kui suurim langus oli 33,8 protsenti majutuses ja toitlustuses. 12 kuu vaates veab palgafondi kasvu seni COVID-19 kriisist puutumata jäänud info ja side sektor 11,2 protsendiga.
Sotsiaalmaksu tasumine kasvas jaanuaris 1,8 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Lisaks laekumisele töötasudelt kasvas ka riigi poolt tasutav erijuhtude sotsiaalmaks, mis tuleneb COVID-19 kriisiga seotud töötuse suurenemisest, tasumine erisoodustustelt vähenes. Füüsilise isiku tulumaksu laekumine kasvas eelmise aastaga võrreldes 5,6 protsenti, sealhulgas kohalikele omavalitsustele eraldati jaanuaris 3,5 protsenti enam tulumaksu kui möödunud aastal. Sarnaselt sotsiaalmaksule suurenes töötusega seotud erijuhtude tulumaks, samuti kasvas 7‑protsendilise määraga tulumaks dividendidelt, ent vähenes laekumine mitteresidentidelt.
Juriidilise isiku tulumaksu laekumist mõjutavad enim regulaarselt jaotatud kasumi madalam maksumäär ning kriis
Jaanuaris ulatus juriidilise isiku tulumaksu laekumine 51,9 miljoni euroni, kahanedes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 10 protsenti. Langus tulenes riigiettevõtete dividendide puudumisest detsembris, erasektorist laekus aga tulumaksu dividendidelt ligi 5 miljonit enam. Maksulaekumist mõjutab nii dividendide maht kui madalam, 14-protsendiline tulumaksumäär niinimetatud küpsetele ettevõtetele, mis jaotavad kasumit regulaarselt. Jaanuaris deklareeriti madalama määraga tulumaksu 26 miljonit eurot, mida on 21 miljonit eurot enam kui möödunud aasta samal kuul.
Madalama maksumäära negatiivset mõju maksulaekumisele vähendab füüsilisest isikutest osanike täiendav 7-protsendilise määraga dividendide tulumaks. Seda peavad tasuma eraisikud, kes saavad dividende ettevõtetelt, mis jaotavad kasumit madalama tulumaksumääraga. Jaanuaris laekus seda füüsilise isiku tulumaksuna 1,3 miljonit eurot.
