Augustikuus kehtima hakanud kodumasinate ja elektroonikatoodete käitlemiskohustus võib lähema aasta jooksul kergitada nende jaehinda nelja-viie protsendi võrra.

MTÜ EES-Ringluse juhatuse liige Margus Vets prognoosib, et käitlemiskohustusest tulenev jaehinna tõus tabab enim televiisorite ja monitoride hindu. Foto: Andras Kralla

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul reguleerib käitlemiskulude valdkonda Euroopa Liidu direktiiv, mis lähtub tootjavastutuse põhimõttest. “Konkreetset hinnatõusu ennustada ei ole võimalik, sest tootjatel on võimalus ise valida vahendeid, kuidas asja organiseerida,” selgitab Eek. “Nad võivad luua oma süsteemi, teha ühe suurema organisatsiooni või siis eri tootegruppide vahel mitu väiksemat organisatsiooni.” Eek lisab, et seega olenebki hinnatõus just mudelist, mille tootjad on valinud. “Riik ei kirjuta siin midagi ette,” kinnitab ta. “Ka võivad tootjad valida omale lepingupartneriks võimalikult soodsama lahenduse ja viia oma kaupa käitlemiseks näiteks Lätti, Leetu või Soome – kus on nende jaoks odavam.”

Eek ütleb, et seaduse järgi peab tarbija saama kasutatud seadmeid ära anda tasuta, tootja jaoks on see aga kulu. “Kui suureks see kulu aga kujuneb, oleneb tootjate oskusest süsteemi võimalikult efektiivselt optimeerida,” usub Eek. “Samuti sõltub see ka tootjate koostöötahtest – mida rohkem nad koostööd teevad, seda efektiivsem on tulemus. Eraldi tegutsedes läheb see kallimaks ning hinnatõus tarbijale saab olema suurem.”

Eeki arvates saab hinnatõus erinevate tootegruppide lõikes olema kindlasti erinev. “Ei saa võrrelda külmikut ja elektripliiti,” toob Eek näite. “Pliit koosneb põhiliselt metallist, ohtlikke aineid on selles vähe ja metalli hind on kõrge. Selle toote puhul ei pruugi mingit hinnalisa tulla, sest saadava metalli hinnaga on lammutamisel võimalik kulud katta.” Külmiku puhul lisandub Eeki sõnul aga kindlasti kulusid, sest see sisaldab osoonikihti kahjustavaid ohtlikke aineid. “Keskmine külmkapi käitlemise hind on umbes 11 kr/kg,” pakub Eek. “Keskmise külmiku kohta tuleks see 200–300 krooni.”

Eeki arvates peab kasutatud kodumasinate esmaseks vastuvõtukohaks olema müügikoht.

“Vana külmiku või muu masina peaks saama viia kauplusesse, kus seesuguseid tooteid müüakse,” leiab Eek. “Tootjatel on lubatud pakkuda ka sellist lahendust, et kasutatud seadmete vastuvõtupunkt asuks müügikohast kuni 10 km raadiuses.” Eek ütleb, et väga loogiline on kasutatud masinate vastuvõtt ka jäätmejaamades.

“Jäätmejaamu on kõikjal üle Euroopa arendanud kohalikud omavalitsused ning need on suunatud perioodiliselt tekkivate jäätmete kogumisele,” selgitab Eek. “Ehitus- ja lammutusjäätmed, vanaraud – seda tekib kõigil, aga mitte pidevalt.”

Eesti jäätmejaamad on Peeter Eeki arvates praegu veel väga algusjärgus.

“Neid peaks olema 80–100, aga on alla kümne,” väidab Eek. “Isegi Tallinna suuruses linnas ei ole korralikku jäätmejaama. Kohalikel omavalitsustel pole seni lihtsalt motiivi olnud.” Eek prognoosib, et piisava hulga jäätmejaamade loomine võtab aega vähemalt viis aastat.

MTÜ EES-Ringluse juhatuse liige Margus Vets usub, et hinnatõus kujuneb kõige suuremaks televiisorite, monitoride ja külmkappide puhul, sest need sisaldavad osoonikihti kahjustavaid aineid. “Kui suurel määral hinnad konkreetselt tõusevad, oleneb sellest, kui palju vanu seadmeid tagasi tuuakse,” ütleb Vets. “Kui näiteks sada külmikut, siis jagatakse nende käitlemise kulud ära uute külmikute maaletoojate vahel.”

Ka Vets leiab, et uut toodet ostma minnes võib vana viia kauplusesse, mis vastavaid kaupu müüb. “Muidugi ei ole mõtet näiteks televiisoritega kauplevasse poodi külmikut viia,” lisab ta. Vets usub, et seadusemuudatus toob kaasa kodumasinate keskmiselt nelja kuni viie protsendi suuruse hinnatõusu, näiteks keskmise külmiku puhul võib see ulatuda kuni 500 kroonini.

ASi Cleanaway tegevjuht Argo Luude sõnul küsivad jäätmekäitlejad osutatud teenuste eest tasu. “Aga see, kuidas hinda hiljem toodetele juurde poogitakse ja tarbijalt sisse kasseeritakse, on juba puhtalt müüjate otsustada,” nendib Luude.

Kauplused peavad elektroonikaromud omanikelt tasuta tagasi võtma

EES-jäätmete tootjavastutuse kohustus jõustus 13. augustil. Praegu on tootja kohustatud vastu võtma ka enne 2004. aasta 13. augustit tekkinud EES- jäätmed.

Jäätmeseadus kehtestab nn probleemtoodetele tootjavastutuse põhimõtte, mis tähendab, et tootja on kohustatud tagama tema valmistatud, edasimüüdud või sisseveetud probleemtootest tekkivate jäätmete kokkukogumise ja nende taaskasutamise või kõrvaldamise. Probleemtoodete hulka kuuluvad ka elektri- ja elektroonikaseadmed, nende osad ning patareid ja akud.

Tootjavastutus rakendub ettevõtjatele, nii valmistajatele, maaletoojatele, kui ka hulgi- ja jaemüüjatele, kes peavad vastutama tootes sisalduvate ainete, koostisosade ja toote kui terviku eest alates toote valmistamisest kuni toote muutumiseni jäätmeteks.

Valitsuse määrus nr 376 sätestab: kodumajapidamises kasutamiseks mõeldud elektri- ja elektroonikaseadmete (EES) tootja või maaletooja on jäätmevaldajalt kohustatud tasuta tagasi võtma arvulise vastavuse alusel turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud EES-jäätmed.

Kui turustajast 10 km raadiuses ei ole EES-jäätmete kogumiskohta, peab turustaja tasuta tagasi võtma rohkem, kui arvulise vastavuse alusel turustatava seadmega sama liiki ja sama otstarvet täitvast seadmest tekkinud elektroonikaromu.

EE-seadmete lahuskogumist märgistav tähis on ratastega prügikonteineri kujutis, millele on rist peale tõmmatud.

Keskkonnaministeeriumi jäätmeosakonna juhataja Peeter Eeki sõnul võetakse peagi kasutusele Euroopa Liidu direktiivist tulenev finantseerimise skeem – hakatakse tinglikult eristama uusi ja vanu tooteid.

“Alates 2005. aasta 13. augustist valmistatud tooted loetakse uuteks ning nähakse ette, et turuletooja peab juba ette garanteerima toote hilisema lammutamise,” räägib Eek. “Ükskõik, kas ta siis maksab vastava summa sisse või hüvitab selle kindlustusega.”

Originaalartikkel