Maksuamet on võtnud luubi alla aktsiakapitali vähendanud ja oma aktsiaid tagasi ostnud ettevõtted. Kui maksuametil tekib kahtlus, et seda tehti maksude optimeerimise eesmärgil, siis asja niisama ei jäeta.
Üks on igatahes selge: sellel ettevõttel, kelle kohtus selgust nõuda kavatsev maksuamet katsejäneseks valib, ei saa kerge olema. Äripäev kardab, et maksuhaldurit ootavad ees pikad ja kulukad maksuvaidlused, millest keerulisemate sirgeks saamiseks kindlasti ka kohtuuksi kulutama minnakse.
Maksuametil on paljudel juhtudel raske ettevõtete süüd tõendada ning see muudab suureks riski, et uurimiseks ja kohtus protsessimiseks kulunud raha ei laeku täiendava maksutuluna riigile tagasi, vaid see tuleb hoopis kulureale kirjutada.
Maksuametit huvitavad need, kes otsustasid ettevõttest raha välja viia enne selle "tasuliseks" muutumist just maksudest kõrvalehoidmise eesmärgil. Sellisel juhul peavad ettevõtted suutma tõestada, et kapitali vähendamisel oli majanduslik põhjendus ja nad ei võtnud raha välja ainult selleks, et enne seadusemuudatust maksudest pääseda.
Maksuamet on veendunud, et nii mõnigi firma kasutas ära tema kõrvu jõudnud infot selle aasta algusest kehtima hakanud tulumaksuseaduse muudatusest.
Vaidlused sel teemal ei tule lihtsad, nagu maksuhaldur ka ise tunnistab. Maksuameti relvastuses on selleks puhuks kuulipilduja nimega "tehingute majanduslik sisu" ehk maksukorralduse seaduse paragrahv 84, mis annab maksuhaldurile aluse otsustada tehingu üle vastavalt selle eesmärgile ja sisule.
See on riskantne paragrahv. Ühelt poolt annab see maksuametile võimaluse JOKK-skeemidega võitlemiseks, kuid teisalt avab ka värava libedale ametnike kuritarvituste teele: ettevõtja ja maksuhalduri nägemused tehingu majanduslikust sisust ei pruugi ju kokku minna.
Võib arvata, et palgakärbete ja koondamiste ajal muutuvad ka ametnikud üliagaraks ning püüavad ettevõtete käitumises kuriteokoosseise leida. Veel enam: riigil on raha vaja ja seega on ametnikele ja õiguskaitseorganitele sisse antud omamoodi poliitiline tellimus, et nad hoolsalt riigi kukrut täidaksid.
Ja just see võib anda tagasilöögi. Tehingu majandusliku sisu vaidlustamine ei pruugi edukalt minna ning võib juhtuda, et maksuamet kulutab ressursse perspektiivitutele kaasustele ning laseb oma püssist iseendale jalga.
Loomulikult ei saa kõiki kaasusi üheselt võtta. On ettevõtteid, kes otsustasid vähendada kapitali majanduslikel põhjustel (küllap enamik), ning neid, kellele ei meeldi makse maksta. Ning lõpuks ka neid, kes püüavad aktsiakapitali vähendamise sildi all tegelikult maksuvabalt kasumit laiali jaotada.
Üks on igatahes selge: sellel ettevõttel, kelle kohtus selgust nõuda kavatsev maksuamet katsejäneseks valib, ei saa kerge olema.
Vaata ka: Maksuamet võimatul missioonil
