Kuigi seadus tagab tarbijale müügigarantii, sõltub mitu kuud töökojas ootava vigase kauba vahetamine uue vastu siiski müüja heast tahtest

Müüja peab ostjale selgitama garantiitingimusi ning varustama toote eestikeelse kasutusjuhendiga. Foto: Indrek Susi

Eestis reguleerib tarbekaupade müügigarantiiga seonduvaid probleeme võlaõigusseadus, mille kohaselt võib tarbija kahe aasta jooksul pärast kauba ostmist pöörduda müüja poole, kui ostetud tootel ilmnevad mingid vead. Seejuures eeldatakse, et kuue kuu jooksul kauba soetamisest ilmnenud puudused olid olemas juba ostmise ajal, ning vastupidist peab tõestama kauba müüja. Kuue kuu möödumisel muutub olukord vastupidiseks – tarbija peab tõestama, et tegemist on tootmisdefektiga, mitte kasutamisest tekkinud veaga.

Puudusega kaup tuleb müüjal parandada või asendada uue kaubaga. Seadus ütleb, et puudusega kaup tuleb parandada “mõistliku” aja jooksul. Tarbijakaitseameti tarbijapoliitika osakonna juhtaja Kristina Vaksmaa sõnul peetakse mõistlikuks ajaks umbes kahte nädalat. Samas on näiteks mitu kuud videokaamera garantiiremonti ootaval kliendil vähe võimalusi nõuda parandamise asemel toote vahetamist uue vastu.

Paljude tuntud elektroonikabrändide esindaja Leventa Service ASi remondi- ja hooldusosakonnas pakutakse varuosade olemasolul remondiajaks 3–5 päeva. Kui aga varuosad tuleb tellida tootjalt, võib see aega võtta pooleteisest nädalast kahe kuuni. Toote vahetamine tuleb kõne alla siis, kui varuosi pole võimalik hankida või tootja ise soovitab vahetust varuosade kõrge hinna tõttu. Samas pakub Leventa garantiiremondi ajaks kliendile tasuta kasutamiseks samaväärse seadme.

Elektroonika.ee internetipoe juhataja Mihkel Laur seevastu peab pikaks veninud remondist õiglasemaks katkise toote väljavahetamist, pakkudes seda võimalust kliendile ise.

Garantiiremondi venimisel kahtlaselt pikaks on tarbijal võimalus pöörduda tarbijakaitseameti poole, kes aitab iga juhtumi puhul selgitada, kas tegemist on põhjendatud viivituse või müüjapoolse lepingu rikkumisega. Viimasel juhul on ostjal õigus nõuda kauba eest raha tagasi või selle asendamist samaväärse tootega.

Kristina Vaksmaa sõnul puudutab enamik tarbijakaitseameti infotelefonidele tulnud kõnesid tarbija õigusi just kaupadega seoses. Vaksmaa hinnangul näitavad konkreetsemaks muutunud küsimused tarbijate paremat teadlikkust oma õigustest.

Müügigarantii kohta kehtivad ühesugused reeglid nii Eestis kui mujal Euroopa Liidus. Aasta alguses avas tarbijakaitseamet Euroopa Liidu tarbija nõustamiskeskuse, mis on Vaksmaa sõnul aidanud lahendada üle paarikümne probleemi teistest liikmesriikidest ostetud toodetega. Kuigi probleemi lahendamine peaks igal juhul alguse saama tarbija kirjalikust pretensioonist müüjale, aitab nõustamiskeskus edasisel asjaajamisel.

Välismaal sisseoste tehes tuleks alati täpsustada, kas toote garantii kehtib ka teises riigis. Selle olemasolust sõltumata kaitsevad ostjat seadusega kehtestatud tarbijaõigused, mida müüja antud lisagarantii ei tohi kitsendada.

Garantiitingimused ei tohi õigusi piirata

Kauba pakkumisel peab sõna “garantii” vastama seaduses toodud müügigarantii tähendusele.

Müüja pakutav vabatahtlik lisagarantii ei saa muuta ega vähendada tarbija põhiõigusi.

Pretensioone tööstuskauba kohta saab esitada kahe aasta jooksul selle soetamisest.
Allikas: Äripäev

Vaata ka: www.consumer.ee

Originaalartikkel