Olukorras, kus maksumaksja ei saa nõustuda maksuameti poolt nõutavate summadega või maksuameti tegevusega, on tal võimalik vaidlustada nii maksuhalduri haldusakti kui toimingut.
Vaidlustada saab maksuhalduri haldusakte (näiteks maksuotsus, vaideotsus, vastutusotsus, korraldus, maksuteade), aga ka toiminguid (näiteks maksusumma tähtaegne mittetagastamine, dokumentide äravõtmine).
Praktikas on suurima tähtsusega just maksukohustust tekitavate haldusaktide vaidlustamine (maksu- ja vastutusotsus).
Vaidlustamine on võimalik ainult siis, kui isiku õigusi on piiratud või rikutud. Samas tuleb arvestada, et menetlus- või vorminõuete rikkumised, mis ei mõjuta maksuotsuse sisu, ei ole haldusakti tühistamise aluseks.
Kuna maksuhaldur tohib muuta maksuotsust ilmsete kirja- või arvutusvigade parandamiseks, siis võib ka ainult formaalsetel asjaoludel vaidlustamine tuua kaasa parandatud ja täiendatud maksuotsuse.
Vaidlustamiseks on reeglina aega 30 päeva alates päevast, mil isik on saanud kätte haldusakti või teada oma õiguste rikkumisest. Vaidlustamise osas on võimalik valida, kas esitada kaebus halduskohtule või vaie maksuhaldurile. Samas on igas etapis võimalik pöörduda kohtusse.
Vaidemenetluse eelisteks on kiirus (otsus tehakse ca 1,5 kuuga) ning asjaolu, et vaideotsusest on avalik ainult resolutiivosa. Samas võib kohtus vaidlemine võtta aastaid ning kohtuotsused on avalikud ja internetis kõigile kättesaadavad. Siiski on maksumaksjal sisulistes ja seaduse tõlgendamise vaidlustes kohtusse pöördumisel suuremad lootused. Vaide- ja kohtumenetlus erinevad ka kaasnevate kulude ning nende hüvitamise osas. Nimelt ei ole vaide esitamisel riigilõivu, kuid samas ei kuulu maksumaksja kulud hüvitamisele.
Kohtus vaidlemisel kaasneb maksumaksjale riigilõiv 10 -5000 krooni, kuid võidu korral mõistetakse see koos muude põhjendatud kohtukuludega kaebaja kasuks välja.
Lisaks otsestele kohtukuludele tuleb arvestada ka muude võimalike väljaminekutega. Nimelt ei peata haldusakti vaidlustamine üldjuhul selle täitmist, erandiks on kolmandale isikule antud korraldus. Seega tuleb näiteks maksuotsuse vaidlustamisel maksusumma ikkagi tasuda, sest maksuhalduril on õigus pöörata haldusakt sundtäitmisele.
Samas on nii vaidemenetluse kui ka kohtuvaidluse käigus võimalik taotleda haldusakti täitmise peatamist, kuid see ei peata intressiarvestust, milleks on 0,06 protsenti päevas ehk ca 22 protsenti aastas.
Seega, kui vaidlemisele järgneb kaotus, tuleb tasuda lisaks maksusummale ka intress kuni maksusumma tasumiseni. Kuna maksuintress on äriühingule ettevõtlusega mitteseotud kulu, siis tuleb sellelt tasuda tulumaks 23/77, mis tähendab, et tegelik kulu äriühingule on 28,4 protsenti aastas.
Samas, kui maksumaksja on maksuotsuse alusel maksusumma tasunud ja võidab vaidluse, siis on vastupidiselt õigus saada maksuhaldurilt intressi 0,06 protsenti iga päeva eest, mil maksusumma on olnud maksuhalduri kasutuses.
Kindlasti tasub iga maksuameti haldusakti ja toimingu puhul hinnata selle õiguspärasust ning vajadusel see vaidlustada. Siiski ei ole mõistlik iga akti ja toimingut vaidlustada, sest paraku kaasneb vaidlemisega ka mitmeid negatiivseid aspekte.
