Maksud pole enam tabuteema ja praegu tuleb mõelda sellele, kas meie maksusüsteem meelitab juurde investeeringuid, leiab majandusminister Juhan Parts.
Majandusminister Juhan Parts vastas eile aripaev.ee lugejate küsimustele.
Kuidas hoida Eesti ettevõtlus elus? Mida saaks riik teha veel lisaks raha andmisele ettevõtjatele?
Riik peab aitama kujundada soosivat suhtumist ettevõtlusse. Selliseid laiemad hoiakud ühiskonnas on raske mõjutada, kuid need määravad väga palju.
Teine tegur on atraktiivne ettevõtluskeskkond, mõistlikud regulatsioonid.
Kolmas asi on hästi läbimõeldud ettevõtlusele suunatud programmid, mida on praegu üksjagu rohkem kui varem.
Millised majandusnäitajad Teid praegu kõige enam murelikuks teevad?
Murettekitav on peamiste majanduspartnerite majanduskasvu kängumine. See mõjutab lühikeses perspektiivis oluliselt meie eksporti ja seeläbi tööhõivet. Suur muutus, millega tuleb kohaneda, on kapitali kättesaadavuse halvenemine.
Sel aastal näeme ilmselt veel probleemide süvenemist ning pärast globaalset stabiliseerumist hakkame nägema samu trende ka Eestis.
Millega Te seletaksite asjaolu, et Taani, mille üldine maksukoormus on pea 50%, on majanduslikult konkurentsivõimelisem ja tunduvalt kõrgema tööhõivega riik kui Eesti, kus maksukoormus on vaid 30%. Kas see ei purusta müüti madalatest maksudest ja õhukesest riigist kui majandusedu alusest.
Investeeringute saamine sõltub lisaks maksundusele veel paljust muust, näiteks infrastruktuuri olukorrast.
Eesti maksukoormus kokku on meie riigi arengutaset silmas pidades optimaalne, küsimus on aga, milliste maksuliikide vahel ja kuidas see jaotub. Praegu on tõepoolest tarvis uuesti mõelda ka seda, kas ja kuidas meie maksusüsteem uusi investeeringuid ligi meelitab. Indrek Neivelt on ses osas hiljuti debati avanud ja tabuteemaks ei ole maksundust mõtet kuulutada. Investeeringuid tuleb juurde meelitada.
Kui Lätis lähevad olud ikka väga halvaks, kuidas see Eestit võib mõjutada?
Läti majanduse olukord mõjutab otseselt neid ettevõtjaid, kes ekspordivad Lätti või on sinna teinud investeeringuid. Umbusk arenevate turgude suhtes on praegu üldiselt suur.
Kas monopoolsed ettevõtted – Eesti Energia, Tallinna Vesi, Eesti Gaas jne – on praeguses majanduskliimas liiga mugavas seisus?
Monopolid peavad olema tugeva järelevalve all. Valitsusel on plaan tuua ka vee hinnad konkurentsiameti järelevalve alla ning sellekohase eelnõu valmistab ette keskkonnaministeerium.
Kuidas välistatakse toetuste jagamisel korruptsiooni võimalust? Mida selleks tehtud on?
Töö on korraldatud nii, et otsustamine ei ole kunagi ainult ühe inimese käes. Samuti teeb oma tööd siseaudit.
Millised on Eesti riigi väljavaated osta SASi osalus Estonian Airis?
Riigi kui aktsionäri esimene eelistus on, et firmal oleks selle arendamisest huvitatud eraomanik. Perspektiivis võib kõne alla tulla ka eraoperaatori kaasamine lennujaama opereerimisse, ministeeriumi ülesanne on välja selgitada, kas leidub sellest huvitatud, ambitsioonikate visioonidega investoreid.
Millal saabub majanduses põhi?
Üldine ootus analüütikute seas on, et põhi saabub lähema 1-2 aasta jooksul. Osaliselt sõltub see ka erinevate valitsuste abipakettide toimimisest.
Moody\’s prognoosib Eestile pikka ja sügavat majanduslangust. Kuidas kommenteerite?
Moody\’s viitas oluliselt likviidsusprobleemidele ja kapitaliturgude toimimisele. Peame sellistes oludes näitama nii riigi kui ka ettevõtete tasandil, et suudame reageerida, muutustega kohaneda ja jalule jääda. Siis taastuvad üldise konjunktuuri paranedes ka meie rahastamisvõimalused.
Kas olete oma palgaga rahul?
Ministrid oma palka ei otsusta ja ma ei usu, et ükski minister praegu oma palga üle juurdleks.
Missuguse ettevõtte soovitaksite Eestis asutada, et saavutada Teie praegune palgatase?
Usun, et igal ettevõtjal on ambitsioon teenida ettevõtlusega kokkuvõttes rohkem kui ministripalk, olgu siis palga või dividendituluna. Paljudel see ka õnnestub.
Mis on saanud Teie kõutsist, kas ta on nüüd ministeeriumikass või kodukass?
Tegemist on väga hea kodukassiga.
KES ON KES?
Juhan Parts
- sünniaeg ja -koht: 27. august 1966, Tallinn
Haridus
- 1991 Tartu Ülikool, õigusteadus
Teenistuskäik
- Alates 04.2007 majandus- ja kommunikatsiooniminister
- 2005-2007 Riigikogu X koosseis
- 2003-2005 peaminister
- 1998-2002 riigikontrolör
- 1998-2002 Euroopa kõrgemate kontrolliorganisatsioonide juhatuse liige
- 1992-1998 justiitsministeeriumi asekantsler
Erakondlik kuuluvus:
- Isamaa ja Res Publica Liit
