Novembri eest tasuti maksu- ja tolliametile 998,7 miljonit eurot maksutulu, mida on 10,1 protsenti rohkem kui eelmise aasta samal kuul. Üheteistkümne kuuga on eelarvest täidetud 97 protsenti.

Palgafondi kasv on jätkuvalt tugev ja toetab tööjõumaksude laekumist

Palgafondi kasv võrreldes 2021. aastaga kiirenes novembris marginaalselt – 13,6 protsendini oktoobri 13,1 protsendilt. Sealhulgas kiirenes töötasu kasv 11,3 protsendini, kuid töökohtade arvu kasv aeglustus 1,9 protsendile. Sektoritest oli novembris kiireima palgafondi kasvuga finants ja kindlustus (27,9 protsendiga), kus maksti preemiaid. Kolme ja 12 kuu keskmist palgafondi kasvu veab jätkuvalt majutus ja toitlustus (vastavalt 25,5 ja 41,2 protsendiga), valdavalt on tegemist koroonakriisi järgselt toimunud taastumisega.

Palgalt makstavate maksude laekumine oli tugev. Sotsiaalmaksu tasumine kiirenes novembris veidi -11,5 protsendini võrreldes 2021. aastaga. Tuleb arvestada, et 2022. aasta aprillis jõustus sotsiaalmaksuseaduse muudatus, kus teatud juhtudel vähenes sotsiaalmaksu määr 33 protsendilt 20 protsendile, mis vähendab riigi poolt tasutud sotsiaalmaksu 5 miljoni euro võrra kuus. Füüsilise isiku tulumaksu (riigieelarve ja kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas novembris võrreldes eelmise aastaga 16,4 protsenti, sh kohalike omavalitsuste tulumaksu osa kasv ulatus 12,1 protsendini.

Kõrged energiahinnad on viinud kokkuhoiuni – nii maagaasi kui elektrienergia tarbimine on oluliselt vähenenud

Aktsiiside tasumine suurenes novembris aastatagusega võrreldes 1,2 protsenti. Tasumisi hoiavad kasvus eelkõige alkoholi- ja tubakaaktsiis. Alkoholiaktsiisi kasvu taga on kange alkoholi ja veini deklareerimise suurenemine aasta varasemaga võrreldes üle kümne protsendi. Tubakaaktsiisi tasumise kasvu peamine tegur on aastatagusega võrreldes kõrgemad aktsiisimäärad, sest deklareerimine sigarettidelt on ootuspäraselt vähenenud.

Energiahinnad mõjutavad kõiki kütuseliike, mootorikütuste kõrval on enim vähenenud maagaasi ja elektrienergia tarbimine. Aasta kokkuvõttes on tasumine maagaasilt vähenenud 23,8 protsenti ning elektrienergialt 5,7 protsenti. Mõlema kütuseliigi tarbimine on suuresti seotud ka kütteperioodiga. Vaatamata aastatagusest veidi külmemast novembrist, vähenesid tänavu tasumised märgatavalt tulenedes seega eelkõige kokkuhoiust nii eratarbijate kui ka tööstuste poolt. Osaliselt on vähenemist kaetud ka teiste kütteõlide kasutuselevõtuga, kuid nende osakaal jääb pigem madalaks.

Käibemaksutulu kasv novembris aeglustus majanduskasvu pidurdumise ning kõrge võrdlustaseme tõttu, põhjuseks II pensionisambast vabanenud raha kasutamine

Käibemaksu novembrikuu tasumise kasv aeglustus 7 protsendile, mis on kaks ja pool korda aeglasem tempo kui eelnevatel kuude keskmine. See tuleneb nii majanduskasvu pidurdumisest kui ka planeeritust tagasihoidlikumast riigi kulude realiseerumisest. See peegeldub ka madalamas käibemaksu tasumise kasvus. Lisaks avaldab kasvutempole olulist mõju 2021. aasta sügisel II pensionisambast tarbimisse suunatud raha, mis on tekitanud kõrge käibemaksu võrdlustaseme. Samas ei kehtinud sügisel COVID-19 piiranguid sh maskikandmise kohustus, mis oleks majandustegevust ja tarbimist sel moel mõjutanud. 2022. aasta üheteistkümne kuu tasumine (2 973 miljonit eurot) on 16,1 protsenti (416 miljoni eurot) suurem 2021. aastaga võrreldes.

Käibemaksu tasumise suurenemist soodustab hinnatõus, mis küündis novembris 21,3 protsendile. Igapäevaste vältimatute majapidamises tehtavate kulutuste, sh energiatoodete ja toidukaupade hinnatõus, annab käibemaksu tasumisele positiivse impulsi. Teisalt vähendavad suurenenud kulutused majapidamiste säästupuhvreid ning säästuvõimet, viidates kindlustunde halvenemisele.

Ettevõtete kogukäive peegeldas novembris majanduskasvu aeglustumise trendi, kuid jooksevhindades kasvutempo püsib endiselt tugev, suurenedes aastatagusega võrreldes ligi 18 protsenti. Sealjuures tõusis novembrikuus esile tegevusalasid, mille puhul käive mullusega võrreldes vähenes, näiteks laondust ja veondust abistavad tegevusalad, rajatiste ehitus ning ka mitmesuguste seadmete tootmine.

Tekkinud käibemaksu võlg moodustab maksude võlast 54% ja küündib 167 miljoni euroni, mis on kolme protsendi võrra väiksem kui 2021. aastal samal ajal. Samuti on maksude võlg tervikuna aastataguse ajaga võrreldes vähenenud ning seda ligi neli protsenti.

Tegevusaladest mõjutasid novembris käibemaksu tasumise kasvu oluliselt kaubandus ning avalik haldus, kus tasumine suurenes 2021. aasta sama kuuga võrreldes vastavalt 15 ja 155 protsenti. Hulgikaubanduse tõus tulenes eelkõige mootorikütuste hulgimüügi ning teravilja- ja loomasööda hulgimüügi suurenemisest. Samuti mõjutas jaekaubanduse tasumist enim mootorikütuste müügikäivete suurenemine, mis tulenes hinnatõusust. Avalikus halduses kiirenes tasumise kasv novembris kaks korda, mis tekkis eelkõige põllumajanduse- ja metsanduse halduse ning sellega seotud müügikäivete olulisest tõusust.