Tänavu 4000 kroonini tõusnud sõiduauto erisoodustuse pealt on mõtet makse tasuda juhul, kui erasõitude maht on kuus üle 1000 km ning töötajalt kuluhüvitust ei nõuta.
Sõiduautole kohandatava erisoodustuse hinna ülempiir tõusis sellest aastast 4000 kroonini kuus. Tööandja, kes annab töötajale kasutada erasõitudeks ettevõttele kuuluva sõiduvahendi, peab arvestama senisest kaks korda suurema väljaminekuga riigi kasuks. See kehtib ka äriühingu juhtorgani liikmete suhtes, kirjutas raamatus "Maksuviidad 2009" Baker Tilly Baltics OÜ maksukonsultant Regina Valge.
Kui äriühingus on juurutatud sõidupäevikute pidamise tava, makstakse erisoodustust ikkagi reaalselt auto töövälises kasutuses mahasõidetud kilomeetrite eest. Äriühingus kulude kontrolli all hoidmise eest vastutaval isikul tasub seejuures vaadata, kui suureks kujuneb igakuine keskmine kilometraaž, selgitas ta.
Arvestades, et ettevõtte omanduses on alla viie aasta vanune auto, mille silindrite töömaht ületab 2000 cm³, kohaldatakse rahandusministri määruse järgi ettevõtlusega mitteseotud tegevuse ajal sõidetud ühe kilomeetri hinnana neli krooni.
Näiteks olukorras, kus kontoritöötaja erasõidud kujutavad endast peamiselt kesklinnas asuva töökoha ja 5 km kaugusel asuva kodu vahet sõitmist, võib Valge sõnul kujuneda läbisõiduks oluliselt vähem, kui seadusemuudatuse järgne arvestus kohustab erisoodustust ülempiiri järgi arvutama.
Kui uueks ülempiiriks on 4000 krooni: 4 kr/km kohta = 1000 km kuus, siis antud näite puhul on töö- ja kodu vahet sõitmise kilometraaž kuus 200-300 km. Kui sellele lisada teist sama palju muid erasõite, saame tulemuseks kõige rohkem 600 km kuus, mis annab neljakroonise kilomeetrihinna puhul erisoodustuse hinnaks 2400 kr ehk oluliselt vähem, võrreldes uue piirmääraga, kirjutas Valge.
Järelikult on mõtet 4000 krooni pealt erisoodustuse maksusid tasuda juhul, kui erasõitude maht on kuus üle 1000 km ning seejuures töötajalt mingisugust kulude hüvitamist ei nõuta.
Originaalartikkel
