1. jaanuaril jõustus uus halduskohtumenetluse seadustik mis muudab kohtupidamist kiiremaks. Lihtsamaks muutuvad paljude menetlusosalistega, aga ka vangide kaebustega seotud kohtuasjad.
Uue seadustiku loomine oli justiitsministri sõnul tingitud asjaolust, et alates sajandivahetusest on haldusasjade arv järjest suurenenud. Sellest tulenevalt lihtsustakse mitmeid seni tarbetuid vormi- ja sisunõudeid kaebuste esitamisele ning lihtsustub kaebuste muutmine.
"Pidevalt on tõusnud nii haldusasjade arv, nende maht ning sisuline keerukus. Uue seadustiku koostamisel on arvestatud kohtupraktikat ja seadustik annab lahendused olukordadele, mis seni põhjustasid kas segadust või kohtuasjade venimist. Ühe näitena lihtsustub vangide kaebuste menetlemine. Vangide kaebused on läbi aja moodustanud suure osa halduskohtu asjadest. Edaspidi on võimalik nende kaebuste lihtsam ja kiirem menetlemine lihtmenetluses, see säästab kohtu ressurssi olulisemaks, kuid tagab ka vangide kaebustele kvaliteetse kohtuliku kontrolli," märkis justiitsminister Kristen Michal.
Ehkki enamasti ei ole vangide kaebuste puhul tegu eriti intensiivse õiguste riivega, on siiski tähtis tagada nende kaebuste kvaliteetne kohtulik kontroll. Selliste kaebuste puhuks on uue menetlusliigina ette nähtud lihtmenetlus. Lihtmenetluses ei pea korraldama kohtuistungit ning poolte seisukohad on võimalik ära kuulata ka elektrooniliselt või näiteks telefoni teel.
Uus halduskohtumenetluse seadustik toob sisse kiirmenetluse ka riigihangete vaidlustes.
"Oluliseks muutuseks on ka kohtu volituste suurendamine asjade läbivaatamiseks kirjalikus menetluses, mis võimaldab istungit pidada ilma ilmumata jätnud menetlusosalisteta. Näiteks peavad keskkonna- ja ehitusasjades halduskohtud olema praktikas valmis lahendama ka selliseid asju, kus menetlusosalisi on sadu. Mida enam on menetlusosalisi, seda suurem on ka tõenäosus, et neist mõni ei saa istungile ilmuda, ja seda raskem on neile dokumente kätte toimetada. Ka paljude osalistega kohtuasjad vajavad sisukaid lahendeid, mitte loovust menetlusosaliste tagaotsimisel," sõnas justiitsminister Kristen Michal.
Uue seadustiku järgi saab edaspidi taotleda esialgset õiguskaitset juba vaidemenetluse ajal ning samuti laienesid kohtu volitused esialgse õiguskaitse kohaldamisel. Uus seadustik soodustab senisest enam asjade lahendamist kokkuleppel ning selle nimel asutakse sisse viima spetsiaalset lepitusmenetlust kompromissi saavutamiseks.
Selle aasta 1. jaanuarist jõustunud halduskohtumenetluse seadustiku valmistas ette justiitsministeeriumi loodud töörühm, kuhu olid kaasatud nii Tallinna kui Tartu ringkonnakohtu kohtunikud ning riigikohtu nõunik.
Halduskohtumenetluse seadustikuga tutvuge siin.
