Kuna EMTAK-i struktuur on hierarhilise ülesehitusega, siis tuleks oma firma EMTAK koodi leidmiseks liikuda samm-sammult tegevusala lõpptaseme koodini s.o EMTAK viienda taseme kood.

Esmaseks sammuks tegevusala valimisel on oluline ära määratleda oma tegevusvaldkond – kokku on 11 valdkonda – A kuni U (see on EMTAK struktuuris esimene tähtkohtkoodiga tähistatud tase).

Kui olete endale sobiva valdkonna leidnud klikake valdkonna nimel ning Teile avaned antud valdkonda kuuluvate tegevusalade alajaotuste nimekiri, kust saate otsida oma tegevusala järgmist taset.

A – Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük

Hõlmab taimsete ja loomsete loodusvarade kasutamise.
Siia kuulub:
– põllukultuuride kasvatus,
– loomakasvatus ja -aretus,
– metsa- ning muude taimsete ja loomsete saaduste varumine talumajapidamises või looduskeskkonnas.

B – Mäetööstus

Hõlmab looduses tahkel (kivisüsi, põlevkivi ja maagid), vedelal (nafta) või gaasilisel kujul (maagaas) esinevate mineraalide kaevandamise maa-alustes kaevandustes, lahtistes karjäärides, puuraukude kaudu, merepõhjast jms meetodil.
Siia kuuluvad ka abitegevused toorme ettevalmistamiseks ja turustamiseks (nt purustamine, peenestamine, puhastamine, kuivatamine, sortimine, maagi rikastamine, maagaasi veeldamine ja tahke kütuse aglomeerimine). Neid töid teevad maavarade kaevandamisega tegelevad ja/või muud läheduses paiknevad üksused.
Siia kuuluvad tegevused on liigitatud osadesse, gruppidesse ja klassidesse peamise kaevandatava maavara järgi.
Siia ei kuulu:
• kaevandatud materjali töötlemine, vt jagu C (Töötlev tööstus)kaevandatud materjali kasutamine ehituses töötlemata kujul, vt jagu F (Ehitus)
• allikavee ja loodusliku mineraalvee villimine, vt 11071
• pinnase, kivimite ja mineraalide

C – Töötlev tööstus

Hõlmab materjalide, ainete või komponentide mehaanilise/füüsikalise või keemilise muundamise/töötlemise uueks tooteks. Kuid töötlemine/muundamine ei ole ainus tingimus, mille alusel üksus kuulub töötleva tööstuse alla (vt allpool selgitust jäätmete töötlemise kohta).
Töödeldavaks materjaliks, aineks või komponendiks on
– põllumajanduses,
– metsanduses,
– kalanduses või
– mäetööstuses toodetud toore või
– töötleva tööstuse mõne teise tegevusala toode.
Tavaliselt loetakse töötlemiseks kauba olulist muutmist, renoveerimist või rekonstrueerimist.
Tootmisprotsessi väljundiks võib olla valmistoode (valmis kasutamiseks või tarbimiseks) või pooltoode, mis on edasise tootmise sisendiks.
Näiteks
– alumiiniumi rafineerimistehase toodang on esmase alumiiniumi tootmise sisendiks;
– esmane alumiinium on sisendiks alumiiniumtraadi tõmbamise tehastes;
– alumiiniumtraat on sisendiks alumiiniumtraadist toodete tootmisel.

Masinate ja seadmete spetsiaalsete komponentide ja koostisosade, samuti nende tarvikute ja lisaseadmete tootmine kuulub samasse klassi nende masinate ja seadmete tootmisega, mille jaoks üldjuhul osad ja tarvikud on mõeldud. Masinate ja seadmete üldise kasutusega komponentide ja koostisosade (nt mootorite, kolbide, elektrimootorite, elektriliste sõlmede, ventiilide, hammasrataste, rull-laagrite jne) tootmine liigitatakse töötleva tööstuse vastavasse klassi, sõltumata sellest, millises masinas või seadmes neid kasutatakse.

Spetsiaalsete komponentide ja lisaseadmete valmistamine plastsete materjalide vormimise või pressimise teel kuulub gruppi 222.

Töötleva tööstuse osaks loetakse ka toodete kokkupanekut omavalmistatud või ostetud detailidest.

Jäätmete taaskasutamine, st jäätmete töötlemine teiseseks toormeks, on liigitatud gruppi 383 (Materjalide taaskasutusele võtmine). Kuigi see protsess võib sisaldada ka füüsilist või keemilist muundamist, ei loeta seda töötleva tööstuse osaks. Nende tegevuste esmaseks eesmärgiks on jäätmete käitlus/töötlemine ning seetõttu kuuluvad need jakku E (Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus).
Samas uue lõpptoote valmistamine (vastandina teisesele toormele) kuulub siia jakku ka siis, kui tootmise sisendiks on jäätmed, nt hõbeda tootmine filmijäätmetest.

Siia kuuluvad näiteks:
− värske kala töötlemine (austrikarpide eemaldamine, kala fileerimine), mida ei tehta kalapüügialusel (vt 10201)
− piima pastöörimine ja villimine (vt 10511)
− nahatöötlemine (vt 15111)
− puidu immutamine (vt 16102)
− trükkimine ja sellega seotud tegevusalad (vt 181)
− rehvide protekteerimine (vt 22111)
− valmisbetoonisegu tootmine (vt 23631)
− galvaniseerimine, pindamine, metallide termiline töötlus ja poleerimine (vt 25611)
− masinate ümberehitus ja tehaseline kapitaalremont (nt automootorid, vt 29101).

Siia ei kuulu:

• metsavarumine (jagu A , Põllumajandus, metsandus ja kalapüük)
• põllumajandustoodete esmatöötlus (jagu A, Põllumajandus, metsandus ja kalapüük)
• toidu valmistamine vahetuks tarbimiseks (osa 56, Toidu ja joogi serveerimine)
• maakide ja muude mineraalide esmatöötlus (jagu B, Mäetööstus)
• konstruktsioonide ehitamine ja tootmisoperatsioonid ehitusplatsil (jagu F, Ehitus)
• kauba ümberjagamine väiksemateks kogusteks, sh pakkimine, ümberpakkimine, pudelisse villimine (nt alkoholjoogid või kemikaalid); utiili sortimine; värvi segamine tellija soovi järgi; metalli lõikamine tellimustööna ehk toimingud, mille tulemuseks ei ole uus toode (jagu G, Hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont).

D – Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine

Siia kuulub elektrienergia, maagaasi, auru, kuuma vee jms edastamine ja jaotamine vastava püsiinfrastruktuuri (püsivõrgu/torustiku) kaudu. Jaotusvõrgu mõõtmed/ulatus ei ole määrav: siia kuulub nii tööstusüksuste kui korterelamute varustamine elektri, gaasi, auru ja kuuma veega, k.a konditsioneeritud õhuga. Seega hõlmab jagu elektrienergiat või gaasi tootvate, kontrollivate ja jaotavate elektrienergia- ja gaasiettevõtete tegevuse.
Siia ei kuulu:
–  vee- ja jäätmekäitlusettevõtete tegevus, vt osa 36 ja 37 ning gaasi (kaug)transport torujuhtmete kaudu.

E – Veevarustus; Kanalisatsioon; Jäätme- ja saastekäitlus

F -Ehitus

Siia kuulub hoonete ja rajatiste üld- ja eriehitus.
Jagu hõlmab uusehituse, juurde- ja ümberehituse, remondi, kokkupandavate hoonete jt ehitiste montaaži ehitusplatsil ning ajutiste ehitiste püstitamise.
Üldehitus on terviklike hoonete (nt elamud, büroohooned, laohooned, talu- ja loomakasvatushooned jm elu-, ühiskondlikud või tootmishooned) ning rajatiste ehitus (nt kiir- ja maanteed, tänavad, sillad, tunnelid, raudteed, lennuväljad, sadamad jm vesiehitised, niisutus- ja kanalisatsioonisüsteemid, torujuhtmed, elektriliinid jm tehnorajatised, spordirajatised jne).

Ehituse alla kuulub ka hoonete ja rajatiste remont.

Üldehitustöid tehakse kas oma kulul, projektijuhtimise või peatöövõtu korras. Osa või kogu ehitustöö võib tellida alltöövõtjatelt. Siia liigitatakse ka üksus, kes kannab üldvastutust ehituse valmimise eest.

Siia jakku kuulub ka hoonete ja rajatiste ehitusprojektide arendus, st rahaliste, tehniliste ja materiaalsete vahendite koondamine kinnisvaraprojekti edasise müügi eesmärgil.

Siia ei kuulu:
Kui ehitusprojekti arendus toimub mitte müügi, vaid ehitise edasise kasutamise eesmärgil (nt ruumide väljaüürimine või tootmistegevus), siis liigitatakse üksus ehitise kasutusviisile vastavalt, nt kinnisvara- L , töötleva tööstuse- C jne alla.

G – Hulgi- ja jaekaubandus; Mootorsõidukite ja mootorrataste remont

Siia jakku kuulub igat liiki kaupade hulgi- ja jaemüük (esemete või ainete põhiomadusi ei muudeta) ning müügiga kaasnevad teenused. Hulgi- ja jaemüük on kaupade turustamise viimasteks etappideks.
Siia liigitatakse ka mootorsõidukite ja mootorrataste remont.
Hulgi- ja jaemüügi käigus ei muudeta kauba omadusi, samas võib müügi juurde kuuluda:
– kauba sortimine,
– liigitamine,
– komplekteerimine,
– segamine (nt vein, liiv),
– villimine (sh pudelite pesemine),
– pakkimine,
– mahtkauba jagamine väiksemateks kogusteks ja ümberpakendamine,
– ladustamine (k.a jahutatult või külmutatult) jne.

Ossa 45 liigitatakse mootorsõidukite ja mootorrataste müük ja remont.
Kõik muud müügitegevused liigitatakse ossa 46 (hulgimüük) või 47 (jaemüük).

Hulgimüük on
– uute ja kasutatud kaupade edasimüük teistele ettevõtjatele: jaemüüjatele, teistele hulgimüüjatele, tööstus- ja kaubandusettevõtetele, asutustele, organisatsioonidele jt iseseisvatele majandusüksustele.
Hulgimüüja on müüdava kauba omanik. Hulgimüüjaks on hulgikaupmehed, tööstusturustajad, eksportijad, importijad, kokkuostuühistud, tööstus- ja kaevandusüksuste müügiosakonnad- ja kontorid (v.a jaemüügikauplused), mis ei paikne üksuse tegevuskohas ning kes lisaks tellimusmüügile (otse tehasest või kaevandusest kliendile toimetatav kaup) turustavad ka muidu nende üksuste tooteid. Hulgimüüjate hulka kuuluvad kaubamaaklerid ja ostuagendid, kokku- ja ülesostjad ning ühistud, kes turustavad põllumajandustoodangut.
Hulgimüüja tavaliselt
– komplekteerib, sordib ja liigitab kaubapartiisid, pakendab mahtkaupu, pakendab ümber ja jagab väiksemateks kogusteks (nt farmaatsiatooteid);
– ladustab ja külmutab kaupu, toimetab kohale ja paigaldab, tegeleb müügiedendusega ning kujundab etikette.

Jaemüük on uute ja kasutatud kaupade edasimüük kaupluste, kaubamajade, kioskite, müügilettide, postimüügikaupluste, tänavamüüjate, lävemüüjate (door-to-door sales persons), Interneti ja oksjonite kaudu isiklikuks või majapidamises kasutamiseks. Enamik jaemüüjatest on müüdava kauba omanikud, kuid müüa võib ka volituse alusel (vahendajad).

H – Veondus ja laondus

Siia jakku kuulub sõitjate/reisijate või kauba regulaar- e liinivedu ja juhuvedu raudtee-, maantee-, vee- või õhusõidukiga, kaupade torutransport ning veondusega seotud terminali- ja parkimisteenused, kaubalasti/veose käitlemine, ladustamine, hoiustamine jne. Siia liigitatakse ka juhiga transpordivahendite rentimine ning posti- ja kulleriteenused.
Siia ei kuulu:
• transpordivahendite (v.a mootorsõidukid) kapitaalremont ja ümberehitamine, vt 331
• maanteede, raudteede, sadamate, lennuväljade ehitamine, hooldus ja remont, vt osa 42
• mootorsõidukite hooldus ja remont, vt 45201
• transpordivahendite rentimine ilma juhita, vt 771 ja 773

I – Majutus ja toitlustus

Siia jakku kuulub külastajate ja reisijate lühiajaline majutus, toitude ja jookide valmistamine ja pakkumine/müük koheseks tarbimiseks ning majutus- ja toitlustusteenusega kaasnevad lisateenused.
Siia ei kuulu:
• Pikaajaline majutus, mille puhul sõlmitakse eluruumi üürileping, liigitatakse jakku L – Kinnisvaraalane tegevus.
• Toitude ja jookide tootmine/valmistamine, mis ei sobi koheseks tarbimiseks või mida müüakse hulgi- või jaemüüjate kaudu, liigitatakse jakku C – Töötlev tööstus.

J – Info ja side

Hõlmab info- ja kultuuritoodete tootmise, edastamise ning levitamise, side- ja infotehnoloogiaalase tegevuse, andmetöötluse jm infoalase tegevuse.
Siia kuulub
– kirjastamine, k.a tarkvara kirjastamine (osa 58),
– kinofilmide ja helisalvestiste tootmine (osa 59),
– raadio- ja teleringhääling ehk raadio- ja televisiooniprogrammide tootmine ja edastamine (osa 60),
– telekommunikatsioon (osa 61), infotehnoloogiaalane (osa 62)
– jm infoalane tegevus (osa 63).

Kirjastamine hõlmab info- või kultuuritoote sisule autoriõiguste omandamist ning erinevates vormides reprodutseerimise ja levitamise teel toote/teose sisu avaldamist e üldsusele kättesaadavaks tegemist.
Siia kuulub materjalide avaldamine paberil/trükikirjas, elektroonilises või audioformaadis, Internetis, multimeediatootena (nt CD-ROM-raamatud) jne.
TV-programmide tootmise ja levitamisega seotud tegevusi ühendavad osad 59, 60 ja 61, peegeldades selle protsessi erinevaid etappe. Üksikute programmiosade (filmid, teleseriaalid jms) toomine kuulub ossa 59. Üksikutest programmiosadest vm komponentidest (nt uudiste otsesaated) terviklike teleprogrammide loomine ning nende programmide leviedastus tootja poolt kuulub ossa 60. Terviklike teleprogrammide levitamine kolmandate osapoolte poolt (ilma sisu muutmata) kuulub ossa 61. Levitamine (osa 61) võib toimuda ringhäälingu, satelliit- või kaabelsüsteemi kaudu.

K – Finants- ja kindlustustegevus

See jagu hõlmab finantsvahendustegevusi, k.a kindlustustegevused, edasikindlustuse ja pensionifondide tegevuse ning tegevused, mis toetavad finantsvahendustegevust.
See jagu hõlmab ka finantsvara valdust, st valdusfirmade tegevusi ning kontsernide, fondide ja muude finantsüksuste tegevusi.

L – Kinnisvaraalane tegevus

See jagu hõlmab nii üürileandjate, büroode ja/või maaklerite tegutsemise ühes või enamas järgnevas valdkonnas:
– kinnisvara ost või müük,
– kinnisvara rendileandmine,
– muud kinnisvarateenused nagu kinnisvara hindamine või tegutsemine kinnisvara depositaarina.
Selle jao tegevused võivad olla sooritatud enda või renditud omandiga ja võib olla tehtud tasu eest või lepingu alusel.

Siia kuulub ka omandi hooldamine koos remondiga või selle rentimine.

See jagu hõlmab ka kinnisvarahaldureid.

M – Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus

N – Haldus- ja abitegevused

Siia jakku kuuluvad üldisi majandustegevusi toetavad tegevused, mis erinevad jaos M toodud tegevustest seetõttu, et nende esmane eesmärk ei ole eriteadmiste edastamine.

O – Avalik haldus ja riigikaitse; Kohustuslik sotsiaalkindlustus

See jagu hõlmab riikliku iseloomuga tegevusi, mida tavaliselt teostavad avalik-õiguslikud üksused.
Siia kuulub:
– seaduste ja nendest tulenevate määruste vastuvõtmine ja juriidiline tõlgendamine,
– samuti ka nendel aktidel põhinevate programmide (plaanide) haldamine,
– seadusandlikud tegevused,
– maksustamine,
– riigikaitse, avalik kord ja julgeolek,
– immigratsiooniteenistused,
– välissuhted ja valitsuse programmide (plaanide) haldamine.

See jagu hõlmab ka kohustuslikku sotsiaalkindlustust.

Õiguslik või institutsionaalne seisund ei ole veel iseenesest määrav tegur tegevusala kuulumiseks sellesse jakku, pigem on määravaks see, kas tegevusala oma iseloomult kuulub mõnesse eelnevasse jakku. See tähendab, et tegevusala liigitatakse ükskõik kuhu EMTAK-s ja ei kuulu siia jakku ainult seetõttu, et teostajaks on avalik-õiguslik üksus.

Näiteks koolisüsteemi haldamine (st määrused, kontroll, õppekavad) kuulub siia jakku, aga õpetamine mitte (vt jagu P),
vangla- ja sõjaväehaiglad liigitatakse tervishoidu (vt jagu Q).
Analoogiliselt võivad mõningaid tegevusi, mis on siin jaos kirjeldatud, sooritada ka valitsusvälised üksused.

P – Haridus

Jagu hõlmab koolitust mis tahes tasemel ja erialadel. Koolitus võib olla suuline või kirjalik ning toimuda raadio, televisiooni, interneti või muude kommunikatsioonikanalite kaudu.
Siia kuulub:
– nii riikliku koolisüsteemi üksuste poolt pakutav erinevate tasemete haridus kui ka täiskasvanute koolitus,
– kirjaoskamatuse likvideerimise programmid jms,
– sõjakoolid ja -akadeemiad,
– vanglakoolid jmt oma vastavatel tasemetel.
Jagu hõlmab nii riiklikku kui eraharidust.

Kategooriatesse jaotamisel on lähtutud ISCED 1997-s määratletud haridustasemeist:
– tasemele 0 liigituv haridus kuulub klassi 8510,
– tasemele 1 – klassi 8520,
– tasemele 2 kuni 3 liigituv haridus gruppi 853,
– tasemele 4 liigituv haridus kuulub klassi 85321 ning
– tasemele 5 kuni 6 liigituv haridus klassi 85421.
Siia jakku kuulub ka spordi- ja vabaajakoolitus (nt tennise- või golfiõpetus) ning haridust abistavad tegevused.

Q – Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne

Siia jakku kuuluvad tervishoiu ja sotsiaaltööga seotud tegevused alates haiglaravist ja muudest tervishoiuasutuste teenustest, mida osutavad eriharidusega tervishoiutöötajad kuni hooldekodude tegevuseni, mis sisaldab tervishoiualaseid ja sotsiaalhoolekandealaseid tegevusi ilma tervishoiutöötajate osavõtuta.

R – Kunst, meelelahutus ja vaba aeg

Siia jakku kuuluvad tegevused, mis on seotud elanikkonna mitmesuguste kultuuriliste, meelelahutuslike huvide ja vaba aja veetmisega, k.a lavakunst, muuseumide tegevus, hasartmängud, sport jm vabaaja tegevused.

S – Muud teenindavad tegevused

Siia kuulub organisatsioonide tegevus, arvutite, tarbeesemete ja kodutarvete parandus ning mitmesugused mujal liigitamata isikuteenused.

T – Kodumajapidamiste kui tööandjate tegevus; Kodumajapidamiste oma tarbeks mõeldud eristamata kaupade tootmine ja teenuste osutamine

U – Eksterritoriaalsete organisatsioonide ja üksuste tegevus

 

 

 

Tegevusala määramisel on oluline jõuda EMTAK neljanda tasemeni, mille alusel saab juba valikut teha. Paljudel juhtudel on EMTAK neljanda taseme tegevusala väga üldine, mistõttu ongi loodud juurde lisatase s.o EMTAK viies tase – Eesti rahvuslik tase. Viies tase on ühtlasi aluseks korrektse tegevusalakoodi lõplik valik.

Kui Teil aga on juba kasutusel EMTAKi kood 2003 versioonist, siis EMTAK 2008 vastava koodi leidmisel on abiks Teile see tabel.

NB! Erinevalt NACE Rev.2 koodidest EMTAK 2008 koodi märkimisel teise ja kolmanda koha vahel punkti ei kasutata.

Veel EMTAK koodist saad lugeda siit

NB! Majandusaasta aruandes esitatakse tegevusalad tekstina, millele võib lisada klassifikaatori koodi.