Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu pani kirja viis tähelepanekut möödunud aastast, mis on tulnud meiega kaasa ka alanud aastasse.
Tööjõupuudus suunab pilgu ülikooli
Viimastel aastatel on süvenemas tendents, kus aasta-aastalt on audiitorfirmadel, ka kõige nimekamatel, järjest raskem leida tööjõudu. Kui 00ndatel konkureeriti peamiselt finantssektoriga, kümmekond aastat tagasi ka IT- ja telekomi ettevõtetega, siis üha rohkem tõmbab potentsiaalset tööjõudu iduettevõtlus. Selleks, et tööjõuturul konkurentsis püsida, on vaja senisest enam pingutada, et end potentsiaalsete töötajate seas nähtavaks teha.
Käimasoleval õppeaastal õnnestus Audiitorkogul Tartu Ülikooli ja suuremate audiitorfirmade koostöös kokku panna riskide juhtimise õppeaine majandustudengitele, mis osutus väga populaarseks. Kindlasti ei piisa sellisest ühekordsest kampaaniast, et senist tööjõutrendi muuta, vaid see vajab jätkamist ning uusi põnevaid initsiatiive ka järgnevatel aastatel. Ühtlasi kutsume ka raamatupidamisettevõtteid ja -organisatsioone üles, et oma valdkonda noorte seas populaarsemaks muuta. Koos oleme tugevamad!
Uued krüptoeksperdid
Möödunud aastast rääkides ei saa üle ega ümber virtuaalvääringu teenuse pakkujatest, ehk lühidalt “krüptost”. Eelmise aasta kevadel võttis riigikogu, vaatamata Audiitorkogu hoiatustele, kiirkorras vastu seadusemuudatuse, mis nägi ette krüptoettevõtluse täiendavat reguleerimist ja seda kiirkorras. Audiitorkogu polnud muudatuste sisu vastu, kuid tõi välja, et selles ulatuses, mis uus seadus nägi ette audiitorite kaasamist, võis ette näha probleeme. Nõnda ka läks – paljud virtuaalvääringu teenuse pakkujad jäid hätta endale audiitori leidmisel, kuna polnud välja kujunenud vastava spetsiifilise tööstusharu kontrollimiseks vajalikku ekspertteenuse pakkumist. Audiitor on ennekõike arvestusvaldkonna ekspert, spetsiifilistes sektorites tegutsevate ettevõtete kontrollimiseks kaasab ta selle valdkonna eksperte, kuid vähemalt 2022. aasta kevad-suvel krüptoeksperte Eestis sisuliselt ei olnud.
Suur nõudlus toob ka kaasa pakkumise. Tahan siinkohal tänada neid kümneid huvilisi ja spetsialiste, kes aitasid Audiitorkogul mõtestada uudse krüptoeksperdi tööks vajaliku ning olid abiks nende mõtete koondamisel virtuaalvääringu teenuse pakkujate infopäevaks. Nende teadmiste baasilt on neil krüptoettevõtjatel, kes tegutsevad ausa ja sisuka äriplaani alusel, võimalik oma tegevust ka Eestis jätkata – vähemalt ei saa audiitorite puudus selleks takistuseks.
Likvideerimine, ühinemine, jagunemine
Kõik, kes on pidanud reaalselt Eestis viimase paarikümne aasta jooksul äriühinguid likvideerima või siis ümber kujundama ühinemise või jagunemise teel, teavad, et see on üks sasipundar, kus igaüks saab seda lahti harutada omal moel. Audiitorkogu sai mõned aastad tagasi ka justiitsministeeriumi nõusse, et valdkond vajaks terviklikku pilku ja korrastamist. 2022. aastal võeti vastu äriseadustiku muudatused, mis jõustuvad selle aasta veebruaris ning mis käsitlevad ettevõtete likvideerimisprotsessi. Likvideerimiste osas oli palju ebaselgust, kuna seda reguleerisid mitu erinevat seadust või standardit – äriseadustik, raamatupidamise seadus, RTJ 13 “Likvideerimis- ja lõpparuanded”. Saime oma ettepanekutega siin nüüd korra majja.
See on aga alles kolmandik rehkendusest – ees ootavad ühinemised-jagunemised, mille osas on Audiitorkogu samuti töötanud läbi ja võrrelnud erinevaid regulatsioone ning välja käinud ettepanekud muudatusteks.
Jätkusuutlikkuse aruandlus
Jätkusuutlikkuse aruandluse teema on nagu udupasun, mis hoiatab saabuvaks uut liiki aruandluseks valmistuma, kuid mille tõelist palet varjutab endiselt paks uduloor. Siiski hakkas 2022. aastal udu hajuma, juba paistavad aruandluse ähmased kontuurid. Nimelt avalikustati esimesed versioonid aruandlust puudutavatest standarditest, kust on näha, et mõistlikult timmides võiks nende standardite alusel koostatavast aruandlusest tõepoolest huvigruppidele asjalik lugemine tulla.
Jätkusuutlikkuse aruandluse mõistlikuks rakendamiseks läheb kindlasti vaja riigipoolset koordineerimist. Kuulda on, et selleks ollakse ka inimesi värbamas. Kindlasti teeb ka Audiitorkogu nendega lähiaastatel palju koostööd!
Audiitorite ja raamatupidajate koostöömudel
Audiitorkogu on välja töötamas sellist koostöömudelit, mille alusel saaksid audiitorid teatud osa oma tööst, reguleerituma ja rutiinsema osa, osta alltöövõtu korras raamatupidamisteenuse pakkujatelt sisse. Audiitorkogu töötaks välja metoodika, pakuks selleks koolitust ja tarkvara, edasine jääks turu teha.
Sellisest koostööst võidaks kõik: audiitorid saaksid keskenduda riskide hindamisele ja nende käsitlemisele ning raamatupidamisteenuse pakkujatel oleks võimalik oma teenuste portfelli lisada teenus, mis võimaldaks nii õppida uusi oskusi kui ka potentsiaalselt osutada kõrgema marginaaliga teenust. Elame-näeme, tegu on hetkel alles ideefaasis oleva algatusega, kuid kui selline võimalus lugejaid kõnetab, oleme Audiitorkogus hea meelega nõus oma mõtteid lähemalt tutvustama.
