Veel üsna hiljuti ei mõelnud enamik arvutikasutajaist sellele, et nende arvutites kasutatav tarkvara on kellegi intellektuaalne omand ning selle väärkasutamine võrdub kuriteoga. Viimase paari aastaga on paljuski tänu tarkvarapiraatlusega võitleva organisatsiooni BSA Eesti Komitee meedia- ja reklaamikampaaniatele jõudnud piraatlus kui kuritegu inimeste teadvusesse.
Tarkvara ilma loata kasutamise põhiline põhjus on ilmselt hind – milleks mingi programmi eest maksta, kui sõbralt või turult saab selle ka ilma rahata. Lisaks eetilisele rikkumisele (tegemist on ikkagi vargusega) tuleb vähemalt ettevõtjail arvestada ka võimalusega jääda BSA võrku. See omakorda võib tähendada kümnetesse tuhandetesse kroonidesse ulatuvat trahvi ja ebasobivat meedia tähelepanu ning lõpuks tuleb ikkagi maksta ka legaalse tarkvara litsentside eest.
Palju lihtsam ja muretum on minna üle tasuta tarkvarale. Tihti arendavad seda vabatahtlikud üle maailma ja nad teevad seda vaid soovist muuta programmi paremaks ning kasutajasõbralikumaks. Pole sugugi harvad juhtumid, kus tasuta saab programmi, mida regulaarselt uuendatakse ning millele pakutakse ka eestikeelset versiooni. Samas uueneb raha eest ostetav alternatiiv harva, sisaldab turvaauke ning sel puudub ka eesti keele tugi.
Üks enim kasutatud programme arvuteis on veebibrauser. Microsofti levitatava Internet Exploreri asemel võib kasutusele võtta näiteks tasuta ja eestikeelse Opera või eelmisel nädalal suure meediakäraga turule tulnud (samuti tasuta ning peatselt ka eestikeelse) Mozilla Firefoxi. Esialgu piisab ehk ka mitme brauseri samaaegsest kasutamisest, et leida teie vajadustele sobivaim.
