Lasteaiakohtade puudumise tõttu on vanemad sunnitud oma lastele lapsehoidja palkama, kuid suurem osa hoidjatest teeb oma tööd ebaseaduslikult, kuna muidu ei tasu amet end ära, kirjutab Eesti Päevaleht.
Majandustegevuse registris on aastate jooksul end üle Eesti arvele võtnud 380 lapsehoidjat. Tegelikkuses on see arv mitu korda suurem, nentis portaali lastehoid.net projektijuht Diana Poudel. Ainuüksi nende andmebaasis otsib aktiivselt tööd 101 lapsehoidjat, kellest vaid kümme pakub teenust ametlikult.
"Tegelikkuses on see puhtalt lapsevanema vastutus, kui ta jätab lapse ebaseadusliku lapsehoidja hoolde," ütles sotsiaalministeeriumi hoolekandeosakonna peaspetsialist Pille Vaiksaar. "Keegi ei saa seda hoidjat kontrollida, kui temast ei teata," lisas ta. Õnnetuse puhul võib inimene, kes pole ametlikult kohustatud lapse eest vastutama, teha Vaiksaare sõnul ainult nii palju, kui ta õigeks peab.
"See peaks olema lapsevanemate huvides, et põrandaalune tegevus oleks litsentseeritud, et inimene, kes sellist teenust pakub, saaks ka abi ja järelevalvet, sõnas Eesti lastekaitse liidu juhataja Alar Tamm. Praegu käituvad lapsevanemad Tamme sõnul pigem majanduslikest kui laste huvidest lähtudes, võttes last hoidma inimese, kes teeb tööd odavalt, ent ebaseaduslikult.
"Kui me vaatame, siis suur osa kliente on ikkagi emad, kes saavad keskmise palga või vähem ja kes võtavad lapsehoidja, et saaks tööl käia," sõnas Diana Poudel. Tema sõnul vajavad teenust näiteks vanemad, kes ei saa endale lubada näiteks haige lapsega koju jäämist, kuna kaotaksid töö. "Need on üksikud päevad. Kahjuks on aga ka nii, et kui laps on saanud kolmeseks, siis pooled neist ei oma selleks ajaks veel lasteaiakohta," lisas Poudel.
Litsentseeritud lapsehoidja eest tuleb maksta kuni kuus korda rohkem, kui mustalt töötava hoidja eest. Poudeli sõnul on ametlikult töötava lapsehoidja tunnitasu tavaliselt viis-kuus eurot, mustalt töötajal aga jääb ühe-kahe euro juurde.
Lasteaiakohast ilma jäänud vanemate kulutusi aitab leevendada omavalitsuste pakutav lastehoiuteenuste hüvitis, ent seda saab vaid ametlikult registreeritud lapsehoidja eest. Sellisel juhul peab lapsehoidja esitatud arve olema hüvitise määrast 1,5 korda suurem. Näiteks Tallinnas on hoidjal vaja last hoida vähemalt 106,6 euro eest kuus, et saada pool eelnimetatud summast. Täissumma saab siis, kui lapsehoidmise tasu on üle 160 euro kuus.
