Statistikaameti andmetel oli keskmine brutokuupalk 2023. aasta esimeses kvartalis 1741 eurot ja selle aastakasv hoogustus eelneva kvartali 12,1%lt 13,3%ni. Mediaanpalk oli samal ajal 1424 eurot. Reaalpalk oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui mullu.
Keskmise palga ostujõu madalseis jäi eelmise aasta sügisesse
Kuigi reaalpalk aastavõrdluses kahanes, on see alates eelmise aasta neljandast kvartalist juba taastumisrajal. Palgakasvu kiirenemise taga oli põhiliselt keskmise palga kasv hariduse valdkonnas, kus õpetajate miinimumpalk tõusis pea 24%, ning avalikus halduses, kus suurenes näiteks päästjate ja politseinike töötasu.
Üldine suur hinnatõus on seni aidanud ettevõtetel oma toodangu hinda tõsta ja seeläbi enam kui 10%se palgakasvuga toime tulla. Kui majanduskasv aeglustub või aset leiab majanduslangus, siis tavaliselt kahaneb esimesena ettevõtete kasum. Palgakasv aeglustub ja töökohti tõmmatakse koomale mõningase hilinemisega, sest palkasid kärpida on keeruline ja lepingute lõpetamine võtab aega. Möödunud aasta oli selle poolest eriline, et majanduslangus toimus väga hoogsa inflatsiooni keskkonnas. Jätkuv palgatõususurve sunnib järjest aeglustuva inflatsiooni taustal ettevõtteid varasemast rohkem tootmist optimeerima ja osalt ka kasumites järgi andma.
Statistikaamet avaldab alates sellest aastast infot ka palgajaotuse kohta. Esimeses kvartalis jäi miinimumpalka teenijate osakaal vaadeldud töötajatest 10% ja 20% vahele. Enamikel tegevusaladel jääb nende osakaal allapoole 10%, seevastu kinnisvaraalases tegevuses ulatub see vähemalt 30%ni ja majutuses-toitlustuses vähemalt 20%ni. Käesoleva aasta esimeses kvartalis suurenes palk palgajaotuse alumises osas kiiremini kui ülemises, mis tähendas, et palgajaotus on muutumas taas ühtlasemaks.
Metoodikamuutus alates 2023. aasta esimesest kvartalist
Alates 2023. aasta esimesest kvartalist kasutab statistikaamet keskmise palga avaldamiseks maksu- ja tolliameti töötamise registri ning tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsioonide andmeid. Kaasatud on nii töölepingu, avaliku teenistuse seaduse* kui ka teenistuslepingu alusel töötavad inimesed.
“Metoodikamuudatus annab nüüdsest võimaluse avaldada keskmise palga kõrval ka mediaanpalga näitajaid. Lisaks vähendab valdavalt registripõhine andmete kogumine halduskoormust andmeesitajate jaoks,” ütles statistikaameti analüütik Argo Tarkiainen.
Tegevusalade lõikes oli keskmine brutokuupalk esimeses kvartalis kõrgeim info ja side (3160 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2952 eurot) ning energeetika (2435 eurot) tegevusaladel. “Madalaim oli see majutuse ja toitlustuse (1124 eurot), muude teenindavate tegevuste (1142 eurot) ning kinnisvaraalase tegevuse (1209 eurot) tegevusaladel,” osutas Tarkiainen. Ta lisas, et keskmine palk kasvas kõige enam hariduse (19,8%) ning majutuse ja toitlustuse (17,3%) tegevusaladel.
| Aasta | Kvartal | Keskmine brutokuupalk, eurot | Muutus võrreldes eelmise aasta sama perioodiga, % |
|---|---|---|---|
| 2022 | I | 1536 | 9,2 |
| II | 1666 | 12,9 | |
| III | 1641 | 12,2 | |
| IV | 1735 | 12,1 | |
| 2023 | I | 1741 | 13,3 |
Kõrgeim brutokuupalk oli jätkuvalt Harju (1975 eurot) ja Tartu maakonnas (1730 eurot) ning madalaim Saare (1316) ja Valga maakonnas (1261 eurot). Kõige enam tõusid aastaga palgad Valga (16,3%) ja Tartu maakonnas (14,1%).
—
Mediaanpalk ehk palganäitaja, millest väiksemat ja suuremat palka teenib võrdselt sama palju inimesi, oli tänavu esimeses kvartalis kõrgeim info ja side (2661 eurot), finants- ja kindlustustegevuse (2395 eurot) ning avaliku halduse ja riigikaitse (2100 eurot) tegevusaladel. Madalaim oli mediaanpalk majutuse ja toitlustuse (984 eurot), muude teenindavate tegevuste (892 eurot) ning kinnisvaraalase tegevuse (813 eurot) tegevusaladel.
Reaalpalk, mis võtab arvesse inflatsiooni ja peegeldab inimeste tegelikku ostujõudu, oli tänavu esimeses kvartalis 1443 eurot ehk 3,2% väiksem kui aasta tagasi. „Ehk siis jätkuvalt näeme, et palgad küll kasvavad, kuid kuna hinnatõus on olnud palgatõusust üle, on inimeste ostujõud siiski väiksem kui aasta varem. Võrreldes eelmise aasta viimase kvartaliga on reaalpalga langus siiski pidurdunud,“ selgitas Tarkiainen.
* Väljaarvatud kaitse- ja siseministeeriumi valitsusala töötajad
Allikas: Eesti Pank ja Statistikaamet
