Maksu- ja tolliameti töötajad külastasid oktoobris Raplamaa ehitusobjekte, metsandus- ja toitlustusettevõtteid, et tuvastada ümbrikupalga maksmist. Kontrollitud 45 ettevõttest on ümbrikupalga kahtlusega kaheksa.
Kontrollitud 45 äriühingu 101 töötajast oli töötamise registris registreerimata viis inimest ja vale kandeliigiga (tasuta töötamine) oli üksteist. Registreerimata ning vale kandeliigiga töötajad pärinesid toitlustus- ja ehitussektorist.
Maksu- ja tolliameti maksuauditi üksuse juhi Airi Lepassare sõnul vaadati kõigi kontrollitud ettevõtete palgatasemed üle ja ümbrikupalga kahtlusega ettevõtetega tegeletakse individuaalselt edasi. Kolme ehitusettevõtte palgatasemed viitasid ümbrikupalga maksmisele ja kuues äriühingus jälgitakse töötajaid, kes olid tööl, kuid kellele veel palgamakseid ei olnud deklareeritud. “Sellised äriühingud peavad tööjõumaksud kindlasti deklareerima ja tasuma. Täpsemad asjaolud ning täiendava maksukohustuse suuruse selgitame välja maksumenetluse käigus,” lisas Lepassar.
Oktoobri külastustest oli seekord enim probleeme toitlustusasutustes, kus teenindajad olid tööle vormistatud tasuta töötamise kandega. Nelja ettevõtte suhtes jätkuvad menetlused, kuna tuvastati nii deklareerimata käivet kui ka töötasult maksmata makse. “Kuna seekord tuvastasime üheteistkümnel töötajal vale kandeliigi “tasuta töötamine”, siis tasub üle korrata, et ärisektoris on tasuta töötamine siiski väga erandlik. Üldjuhul ei ole mõeldav, et keegi teeks pikema perioodi vältel tööd tasu saamata,” rõhutas Lepassar. “Tasu saaja peab aru saama, et ümbrikupalga teadlikul vastuvõtmisel tekkinud maksukohustuse eest vastutab nii tööandja kui ka töötaja ise. Ümbrikupalga maksmine ei vabasta palga saajat tulumaksu tasumisest. Kui tööandja maksis palka ja ei deklareerinud seda, tuleb see deklareerida ja tulumaks tasuda töötajal endal,” märkis Lepassar.
“Üha enam näeme maakondades ümbrikupalga riske just mikroettevõtetes, kus tihti ei tehta vahet ettevõtte ja omaniku tuludel ja kuludel. Näiteks on viimasel ajal olnud mitmeid juhtumeid, kus töötajad saavad töötasu juhatuse liikme või temaga seotud isiku pangakontolt, kuhu ettevõtte tulud laekuvad. Selline töötasu jäetakse deklareerimata ja maksud sellelt tasumata. Taoline juhtum avastati ka ühes Raplamaa ettevõttes, kus menetluse tulemusel suurenes äriühingu maksukohustus töötasudelt üle 12 000 euro,” ütles Lepassar.
Maksuhalduri eesmärk on vähendada ümbrikupalga saajate osakaalu 2021. aastaks nelja protsendini. Selleks jätkab amet ümbrikupalkade maksmise ja käibe varjamise tuvastamiseks suunatud vaatlusi üle Eesti.
