“Bioloogilised ohutegurid võivad põhjustada töötajatel erinevaid haigusi – allergiaid, mürgistusi ja nakkuseid. Seega tuleb töökeskkonnas viia töötajate kokkupuude bioloogiliste ohuteguritega miinimumini. Praegusel viiruste leviku kõrgajal tuleb igal tööandjal hinnata riske oma töökeskkonnas ja võtta kasutusele mõistlikud meetmed nende leviku ennetamiseks. Olgu see siis hügieenireeglitest kinnipidamine, piisava ohutu distantsi hoidmine, töötajatele vajalike kaitsevahendite tagamine ning kindlasti ka haigena koju jäämise soodustamine,” ütles sotsiaalminister Tanel Kiik.
Muudatused on valdavas osas seotud bioloogiliste ohutegurite määruse lisade 1-3 muutmisega, mille raames täiendatakse töökeskkonnas esineda võivate bioloogiliste ohutegurite loendit uute ohuteguritega, ohurühmade ja märkustega ning uuendatakse ohutustasemete ja eriabinõude rakendamise loetelusid. Määruse muudatustest tulenevalt tekib tööandjatel kohustus uuendada vajaduse korral töökeskkonna riskianalüüsi, mille raames hinnatakse töötaja nakatumisohu laadi, suurust ja kestust, kui töötajad on või võivad olla ohustatud uutest bioloogilistest ohuteguritest, ning vajaduse korral võtta kasutusele meetmed riskide maandamiseks, kohandada töökohta ja teha muid tegevusi vastavalt bioloogiliste ohutegurite määruse sätetele.
Bioloogiliste ohutegurite määrust ning määruse lisasid muudetakse, et võtta Eesti õigusesse üle Euroopa Komisjoni direktiivid (EL) 2019/1833 ja (EL) 2020/739, millega muudetakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2000/54/EÜ, mis käsitleb töötajate kaitset bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl. Määruse muudatused jõustuvad 24. novembril 2020.
Bioloogiliste ohutegurite täiendatud nimekirjaga on võimalik tutvuda siin.
Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
