Maksu- ja tolliameti ehitusplatsidel tehtud kontrolli esialgsed tulemused näitavad, et ligi veerand ehitustel töötajatest saab ümbrikupalka.
Maksu- ja tolliameti 130 ametnikku kontrollisid 27. ja 28. märtsil 2012. a üle Eesti kokku 66 ehitusplatsi, et tõkestada ümbrikupalga maksmist. Ehitusplatsidel viibinud ligi tuhandelt inimeselt võeti selgitusi töösuhte või selle puudumise kohta, teatas amet 30. märtsil.
Kontrollimistel juhtub ameti teatel sageli, et ehitusplatsil töötavad inimesed püüavad joosta ametnike eest minema või kõikvõimalikul muul moel selgituste andmisest kõrvale hoida. Nii põgenes viimaste kontrollide käigus maksuhalduri eest 14 objektil ligi 40 inimest.
Ehitusvaldkonnas kontrolle juhtiva Rauno Ellermaa sõnul näitab põgenemine selgelt, et nende inimeste tööandjad on oma äritegevuse üles ehitanud maksupettusele. Niisuguseid ettevõtteid kontrollib ja karistab maksuhaldur seni, kuni neil on maksudega kõik korras.
Kurioosse juhtumina tõi amet välja ehitaja, kes põgenes ametnike eest katusele, või siis teise, kes peitis end keldrisse ja väitis, et tuli äsja platsile tööd otsima. Seda, miks ta tööotsinguid just keldrist alustas, ei osanud ehitaja selgitada, kuid kontrollimisel selgus, et ta on sellel objektil siiski pikemat aega töötanud.
Ameti teatel ei puudunud ka tavapärased seletused, et ollakse ehitusplatsil juhuslikult kellelgi külas või esimest päeva tööl või et töötamise aluseks on suuline leping. Inimesed on seletustes otsesõnu öelnud, et nad on mustalt tööl just tööandja surve tõttu ja et nad nõustusid ümbrikupalgaga raske majandusliku olukorra tõttu.
Muu hulgas tuvastati kontrollimisel ehitusobjektidel ka tööjõudu Bulgaariast, Ukrainast ja Lätist ning esmase info põhjal avastati mitmeid rikkumisi. Maksuhaldur teavitab sellest võõrtööjõu osas järelevalvet tegevaid politsei- ja piirivalveametit ning tööinspektsiooni.
Maksu- ja tolliameti kontrolliosakonna juhataja Kaido Lemendiku sõnul jäi riigil 2011. aastal ehitusvaldkonnas saamata vähemalt 40 miljonit eurot. "Üle veerandi ehitusettevõtetest ei täida oma maksukohustusi korrektselt ja siin on, kuhu minna. Selgelt on näha, et lisaks kontrolli mahtude suurendamisele on vaja muuta ka õiguslikku regulatsiooni," rääkis ta.
"Peame saavutama olukorra, kus ehitusplatsil viibivad töötajad on fikseeritud kellaajaliselt ja kuupäevaliselt. Näiteks Rootsis on teatud tegevusvaldkondades niisugune töötajate ja tööaja arvestuse pidamise kohustus. Rootsi maksuhalduril on õigus ette teatamata tegevuskohta siseneda ja arvestuse olemasolu ning täpsust kontrollida. See on loonud olukorra, kus objektidel ei ole enam esimest päeva tööl olevaid ega sugulasi külastama tulnud inimesi," lisas Lemendik
